[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ots : otsa : otsa 'tipmine osa; eseme lühem v väiksema pindalaga külg; algus ja/või lõpp; laup'
◊ otse, otsus
● liivi vȱntsa 'otsmik'
vadja õttsa 'pea, ots'
soome otsa 'otsmik'
isuri otsa 'ots; otsmik'
Aunuse karjala očču 'otsmik; maja fassaad, esikülg'
lüüdi otš 'otsmik; ots; ülaosa'
vepsa oc 'otsmik'
mari ońč́ə̑l 'esiosa; eesmine, esi-; eelmine; esimene'
udmurdi aź 'esiosa; koht'
komi voʒ́ 'esikülg'
Võib olla germaani laen, ← alggermaani *anþja-, mille vasted on vanaislandi enni 'otsmik', vanarootsi ænne 'otsmik', vanaülemsaksa endi 'otsmik'. Germaani laenudel ei ole enamasti vasteid permi keeltes. On arvatud, et laenata on võidud juba varasest alggermaanist. otse on nimisõna viisiütleva vorm.

siht : sihi : sihti 'eesmärk, kavatsus, mõte; liikumise, kulgemise suund; puudest ja põõsastest puhastatud sirge maariba'
○ (t)sihk
← alamsaksa sichte 'nägu, ilme; esikülg, fassaad'
Eesti keelest võivad olla laenatud isuri ťš́ihti 'metsasiht' ja eestirootsi sift, sikt, siht '(metsa)siht, piir metsas'.