[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kellu : kellu : kellut 'labidakene mördi paigaldamiseks ja tasandamiseks'
← alamsaksa kelle 'kellu'
On arvatud, et tüvevokaal -u on tekkinud sõna kell murretes kohati esineva tüvevokaali -u mõjul.

mänd1 : männa : mända 'toidu segamise v kloppimise riist'
← balti
leedu mente 'kellu; laba'
läti mente 'segamisriist; aer; väike kartulivõtmislabidas'
● vadja mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
soome mäntä 'toidu segamise v kloppimise riist'
Vt ka mänd2.