[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kahl : kahlu : kahlu 'salk, kimp, tuust'; mrd 'linnuparv'
● liivi kō’l '30 kala'
soome mrd kahlo 'kimp, (õle- v lina)kubu, -vihk'

kimp : kimbu : kimpu 'kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid; komps, pamp; väike koorem'; mrd 'kamp, salk, parv; kimbatus'
○ kirderanniku kimpu
◊ kimbutama
● liivi kimp 'kimbatus, ebameeldivus; kimp, punt'
soome kimppu 'kimp, punt'; mrd '(vilja)vihk'
isuri kimppu 'kimp, punt; (mitm) sääremarjad'
Aunuse karjala kimpu 'kaklus, möll, riid; pidu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kimp, kimmp 'kimp, punt; küür, kühm', kimmp 'täbar olukord, hädaoht' ja osaliselt võib-olla läti mrd ķimpa 'äpardus, ebaõnn; kamakas; heinakoorem; vitsakimp'. Vt ka kimps.

kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
← balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
● liivi ku’b 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', ku’bbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.

punt : pundi : punti 'hulk (kokkuseotud) ühetaolisi esemeid, kimp'; kõnek 'väiksem salk inimesi, kamp'
← alamsaksa bunt, buntwerk 'karusnahad'
← saksa Bund 'kubu, viht, kimp'
Vt ka pundar.

treng : trengi : trengi 'loogata rakendi veonöör, -rihm v -kett, mis kinnitatakse ühe otsaga rangide ja teise otsaga veoki v veetava eseme külge'
○ (t)ring, reng, trink
← alamsaksa streng(e), strenk 'nöör, köis; teatud mõõtühik; mereabajas'
← saksa Stränge (mitm) (ains Strang) 'nöör, köis; treng, veorihm; (lõnga)viht, (kiudude) kimp'

vihk : vihu : vihku 'kokku seotud viljasülem; vihik'
◊ vihik
← alggermaani *wiska
vanarootsi visk 'kimp, vihk'
rootsi viska 'väike tolmuhari'
● liivi vī’gõ 'vihk, kimp, tuust'
vadja vihko '(vilja)vihk, linapeo'
soome vihko 'vihik; kimp'
isuri vihko 'niinest pesukäsn; viljavihk'
Aunuse karjala vihko 'pesukäsn; tuust, kahl'
lüüdi vihk 'niinest pesukäsn'
vepsa vihk 'pesukäsn'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnades vihisema ja viht1.

viht1 : viha : vihta 'kimp lehtedega oksi'
● vadja vihta 'saunaviht; viht, luud'
soome vihta 'viht'
isuri vihta 'viht'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas vihisema. Sõna on peetud ka vene laenuks, ← vene mrd véhot’ 'heinatuust'.

viht2 : vihi : vihti 'lõngakimp'
← alggermaani *wefti
vanaislandi veptr, vipta 'kude'
rootsi väft 'kude'
inglise weft 'koelõim'
● vadja vihtü 'lõngaviht'
soome vyyhti 'viht; tokk; pundar'
isuri vüühti 'viht; tokk; pundar'
Aunuse karjala viihti 'lõngaviht; rõngikute kimp'
lüüdi viihť(i) 'lõngaviht; 40 rõngikut nööri otsas'
vepsa vihťak 'lõngaviht'
Samast germaani allikast võib olla laenatud ka viipsima.