[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

ots : otsa : otsa 'tipmine osa; eseme lühem v väiksema pindalaga külg; algus ja/või lõpp; laup'
◊ otse, otsus
● liivi vȱntsa 'otsmik'
vadja õttsa 'pea, ots'
soome otsa 'otsmik'
isuri otsa 'ots; otsmik'
Aunuse karjala očču 'otsmik; maja fassaad, esikülg'
lüüdi otš 'otsmik; ots; ülaosa'
vepsa oc 'otsmik'
mari ońč́ə̑l 'esiosa; eesmine, esi-; eelmine; esimene'
udmurdi aź 'esiosa; koht'
komi voʒ́ 'esikülg'
Võib olla germaani laen, ← alggermaani *anþja-, mille vasted on vanaislandi enni 'otsmik', vanarootsi ænne 'otsmik', vanaülemsaksa endi 'otsmik'. Germaani laenudel ei ole enamasti vasteid permi keeltes. On arvatud, et laenata on võidud juba varasest alggermaanist. otse on nimisõna viisiütleva vorm.

paik : paiga : paika 'ruumi, pinna, joone punkt v piirkond; katkise v kulunud koha parandamiseks v tugevdamiseks kasutatav lapp, riide-, naha- vm tükk'
← alggermaani *spaikā
rootsi mrd spaik 'sälk, sisselõige puul; kodar'
vanainglise spāca 'kodar'
vanaülemsaksa speihha 'kodar'
● liivi pāika 'koht; talu; lapp'
vadja paikka 'koht; lapp'
soome paikka 'koht; lapp'; mrd 'rätt'
isuri paikka 'koht; lapp'
Aunuse karjala paikku 'rätt; lapp; riba, siil'
lüüdi paik 'rätt; lapp; koht'
vepsa paik 'rätt; lapp; koht'
Läänemeresoome keeltes on toimunud tähenduse areng 'sälk, sisselõige' > 'teist värvi koht, laik' > 'lapp; koht'. Eesti keelest on laenatud läti mrd paikāt 'lohakalt õmblema, paikama'.

tillu : tillu : tillut '(väga) väike, pisike; väike laps, tita'
● soome mrd tilli 'tillu (hellitavalt lapse kohta); raas, kübe', tillikka 'väike lill v laps'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas tilder. Lähedane tüvi on nt sõnas tall1. On ka arvatud, et tüve vaste on komi ʒ́oľa 'väike'.

vähe 'pisut, natuke, veidi'
◊ väike
? ← alggermaani *wǣχa
vanainglise wāh 'peenike (jahu kohta)'
keskülemsaksa wæhe 'peen, hästi tehtud'
● vadja vähä 'vähe, natuke'
soome vähä 'vähene, napp'; vähän 'vähe, natuke'
isuri vähä 'vähe, natuke; vähene'
Aunuse karjala vähä 'väike; vähe, natuke; vähene'
lüüdi vähä 'vähene'
vepsa vähä 'vähe, natuke; vaevalt'
Teisalt on arvatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ka ersa vež- sõnades vežava 'noorema venna naine, pere noorim naine', vežaśke 'väike sõrm' ja mokša mrd viž 'väike'. vähe on murretes kasutusel ka omadussõnana 'väike, vähene'. Tuletises väike on h vokaalide vahelt kadunud.