[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kolkima : kolkida : kolgin 'tööriistaga taguma, lööma; peksma'
◊ kolge, kõlgas
● soome kolkata 'lüüa (uimaseks, maha); kolksuda'
Aunuse karjala kolkua 'koputada'
lüüdi kolkettada 'koliseda'
saami goalkit 'koliseda, kiliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas kolama. Lähedane tüvi on nt sõnas kolksuma.

kolksuma : kolksuda : kolksun 'lühidalt kolisema'
◊ kõlksuma
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilksuma, kolama, kilisema, kõlisema ja solksama.

loksuma : loksuda : loksun '(vedeliku kohta:) korduval edasi-tagasi liikumisel kuuldavalt paiskuma; liiga avarana v lõdval olevana edasi-tagasi liikuma; aeglaselt ja loginal sõitma'
◊ klõks, lõks, plõksuma
● liivi loks 'löök', klõkšõ 'sulgeda; luksuda'
soome loksua 'loksuda, lõtkuda, praksuda'
isuri loksuttaa 'häälekalt juua'
karjala lokšoa 'loksuda, lõtkuda, kolksuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades laks, luksuma, lokk2, nõksuma, pliks. Eesti keel on võinud mõjutada läti murdesõna slekžas tähendust 'hiirelõks'.

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.