[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kakerdama : kakerdada : kakerdan '(hane, kana kohta:) kaagutama; ebakindlalt käima'; mrd '(seljas) tallama, paaritama; kohmitsema, pusima'
● liivi kākouļ, kākuļ 'teatud veelind'
soome kaakkuri, mrd kakkuri, kaakkeri, kaako(nen), kakara, ka(a)kertaja 'punakurkkaur'; mrd 'järvekaur; koovitaja'
lüüdi kakaťťš́(u) 'järvekaur'
vepsa kakač 'kaur'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti murreteski esineb mitmesuguseid seda tüve sisaldavaid veelindude nimetusi, nt kakar, kakard, kakardaja, kakerdaja. Vt ka kagu.

kaur : kauri : kauri 'hanesuurune saleda keha, pika sirge kaela ja odaterava nokaga veelind (Gavia)'
? ← balti
läti gaura 'veelind, koskel [?]'
preisi geauris 'veelind, kormoran [?]'
● soome van srmt kauru 'koovitaja'
Kuna tüvi on häälikuliselt ajendatud, võib see olla ka läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt kujunenud. Eesti keelest võib olla laenatud vene mrd kavra, kaura 'tuttpütt (Podiceps cristatus)'.

kiivitaja : kiivitaja : kiivitajat 'pika kuklasuletutiga rohelise ülapoole ja valge alapoolega lind (Vanellus vanellus)'
● liivi kīviţ 'kiivitaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas koovitaja. On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kivit, kiwit 'kiivitaja', kuid pigem on linnu häälitsust matkiv tüvi rööpselt kujunenud.

koovitaja : koovitaja : koovitajat 'pika allapoole kõvera noka ja pikkade jalgadega hallikaspruun lind (Numenius)'
● soome kuovi 'koovitaja'
Aunuse karjala kuovittša 'koovitaja'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas kiivitaja.

kull : kulli : kulli 'röövlind; jooksumäng'; mrd '(kala)kajakas'
◊ kula2
● liivi kuļļ 'kull'
vadja kulli 'kull; isasloom; kult'
soome kulli 'suguti, peenis'; mrd 'koovitaja'
Aunuse karjala kuľľi 'koovitaja'
Läänemeresoome tüvi. Soome keeles on toimunud tähendusmuutus ’lind’ > ’suguti’. Vt ka kult.