[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

laam : laama : laama 'suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli'
● soome laama 'rikkalik, rohke'
karjala loama 'vesine nõgu, mülgas, lomp; suur ala'
? rootsisaami labmelet 'tormata välja suurte rühmadena'
? ersa lamo 'palju'
? mokša lama 'palju'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Eesti keelest võivad olla laenatud läti mrd lāmis 'kuivamiseks laiali laotatud hein; suur korrapäratu laik, plekk'; lāms 'suur, tasane; tükk maad'. Vt ka laamendama, laamits, lamakas.

lärakas : läraka : lärakat 'suur tükk, lahmakas, plekk, laik (vedelat ainet)' lärisema

lärts : lärtsu : lärtsu 'hoop, löök, löögi kõla; plekk, laik'
◊ plärts
● vadja lärttsü 'peer'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lorts, lurts, lörtsima, särtsuma.

plekk1 : pleki : plekki 'määrdumise v riknemise tõttu teist värvi v tooni pinnaosa, laik'
○ lekk
← alamsaksa vlecke 'laik, plekk'

plärakas : pläraka : plärakat 'plekk, laik (vedelat ainet); (pindalalt) suur tükk, lahmakas, larakas; plärts' lärisema

plärts : plärtsu : plärtsu 'plekk, laik; vette kukkumise v astumise, löögi, purunemise vm heli; midagi kehva, rämps, praht' lärts

täpp : täpi : täppi 'väike ümmargune laik; graafiline märk, punkt'
◊ täpne
● soome mrd täppä 'täpp, plekk, laik, punkt'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud soome mrd täppi, täppy 'täpp, plekk, laik' ja eestirootsi täpp, tapp 'täpp, väike plekk'.