[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lullitama : lullitada : lullitan 'logelema, jõude elama, muretult ja lõbusalt aega veetma; vibreerivalt, tooni vaheldades häälitsema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lällama. Lähedast Võru murde sõna lullutam(m)a 'last magama äiutama, laulu ümisema' on peetud vene laenuks, ← vene ljuljúkat’ 'äiutama, lullutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on teisteski keeltes: soome lulla 'häll', lullata, lullia 'uinutada, kussutada, kiigutada' (võivad olla laenatud rootsi keelest); Aunuse karjala lulluo 'lobiseda, karjuda', rootsi lulla 'tuikuma, vaaruma; äiutama', saksa lullen 'äiutama; uinutama, vaigistama'.

lärisema : läriseda : lärisen 'valju plekist heli, tärinat, põrinat tekitama, lõrisema'
◊ lärakas,plära,plärakas,plärisema,pläru
● liivi lärīkšõ 'näägelda, lärmata, karjuda', plärīkšõ, plärīņţõ 'lõgiseda, plagiseda; lobiseda', plärā 'kõristi (mänguasi)'
vadja lärisä 'valetada [?]; luisata [?]', plärisä 'plärada, pläriseda, lobiseda'
soome mrd läristä 'põriseda, vuriseda; lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lira, lora, lurisema, lörisema, pläma, kärisema, särisema, tärisema, värisema. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa plärren 'töinama, ulguma; kriiskama; röökima', läti mrd plerrēt, pļe(r)rāt, pļerēt 'lobisema', pļera 'lobasuu; pläristi', leedu plerpti 'lärmama, kisama; põrisema'.