[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lausa 'otse, suisa, päris, täiesti; avameelselt, otsekoheselt'
← alggermaani *lausa-z
vanaislandi lauss 'lõtv, mitte tugev, vaba, lahtine'
vanarootsi lȫs 'lõtv, mitte tugev, vaba, lahtine'
gooti laus 'lahti, tühi'
● soome mrd lausas 'pehme (puu); mahe, leebe (loom, inimene, ilm)'
isuri lausa 'lõtv (lõng)'
karjala lausa 'pidev, katkematu (sadu); tasane; tõsine'
Sama germaani tüvi võib olla laenatud sõnas lahvandus. Vt ka lausk.

leebe : leebe : leebet 'malbe, pehme; mahe, õrn, kerge'
◊ leevenema
? ← alggermaani *χlēwⁱja-z, *χlēwa-z
vanaislandi hlær 'pehme, õrn, leebe (ilm, tuul)'
vanataani laa 'leige'
● liivi līebdõ 'pehme, leebe, mahe'
soome lievä 'leebe; kerge; vähene', mrd liepeä 'pehme, mahe'
isuri leepeä 'leige', leeveä 'pehme (lõng)'
Aunuse karjala lievü 'nõrk, õrn; lõtv'
lüüdi ľiev 'lõtv; nõrk, õrn'
vepsa ľeb 'pehme, lõdvalt korrutatud (lõng, nöör)'
On arvatud, et germaani laen on segunenud teise tüvega, sest germaani vastetel tähendus 'lõtv' puudub. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka mari leβe 'leige (vesi), pehme, mahe, soe'. Tuletis leevendama võib olla soome keelest laenatud, ← soome lieventää 'leevendada; nõrgendada'.

lembima : lembida : lemmin '(hellalt) armastama'
← soome lempiä 'armastada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on Aunuse karjala ľembi 'meheleminekueas neiu positiivsete omaduste kogum (veetlus, sarm, majapidamisoskus); maine', lüüdi lemb 'armastus, õnneks läinud abiellumine' ja tõenäoliselt ka isuri lemissä 'lõõmata'. Tüvi esineb ka eesti muistsetes eesnimedes, nt Lembit(u), Tõivelembi, Aulembi. Sama tüvi võib olla murdesõnas lembmä 'kõrbema', tüve esialgne tähendus on läänemeresoome keeltes arvatavasti olnud seotud põlemisega. Laenatud on ka tuletis lembe, ← soome lempeä 'lembe, mahe; õrn, hell'. Vt ka lemmik.

leppima : leppida : lepin 'rahul olema; nõustuma; viha pidamast lakkama'
○ lõunaeesti leppümä
● liivi lieppõ '(ära) leppida; palgata'
vadja leppiä 'leppida', lepüttää 'rahustada, vaigistada; lepitada'
soome leppyä '(ära) leppida; järele anda', leppeä 'pehme, mahe'
isuri leppüä '(ära) leppida'
Aunuse karjala ľeppie '(saatusest) ette määrata', ľeppei 'järeleandlik, pehme'
? mokša ľäpä, ľäpǝ 'pehme'
? mäemari ləpkä, ləpkätä 'sõbralik (inimene); mahe, leebe (tuul)'
? handi lepət 'nõrk, lõtv (vibu), pehme, heatahtlik'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi.

pehme : pehme : pehmet 'survele kergesti järeleandev, vetruv, painduv, kergesti töödeldav; puudutamisel sile, mittetorkiv, õrn; heasüdamlik, leebe; meeldivana tajutav, rahulikult mõjuv; suhteliselt soe, mahe'
● liivi pi’emdõ, pi’emdi 'pehme'
vadja pehmiä 'pehme, leebe'
soome pehmeä 'pehme'
isuri pehmiä 'pehme'
Aunuse karjala pehmei 'pehme'
lüüdi pehmed 'pehme'
vepsa pehmed 'pehme'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.