[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

nippima : nippida : nipin '(veidi, peenelt) näppima; väikeste lonksudega maitstes veidi rüüpama; (süüa) näkkima'
● vadja nipat '(käest) napsata'; nippiä 'sorteerida, välja näppida [?]'
soome mrd nippiä 'noppida; kitkuda, katkuda'
karjala nipata 'näksata, näkkida'; nippie 'näksida, napsida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades noppima, näpp2 ja nipsama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid on ka naaberkeeltes, nt saksa nippen 'väikeste lonksudega jooma; vähehaaval maitsma' (mis on kahtlemata eesti sõna tähendust mõjutanud), alamsaksa knipen 'näpistama, pigistama, suruma', rootsi knipa 'näpistama, kokku pigistama'. Vt ka nibu.

togima : togida : togin 'müksima; taguma, (kergelt) peksma'
● ? vadja tõkkua, tokkua '(maha v ära) kukkuda, langeda', tõkuttaa, tokuttaa 'maha pillata, kukkuda lasta'
? soome tokata 'torgata, pista'; mrd 'näksata, kinni haarata'; mrd tokia 'tirida, tõmmata', tokoa 'tirida, tõmmata; nokkida, taguda'
? isuri tokkua 'kukkuda, langeda', toguttaa 'pillata, kukutada'
? Aunuse karjala tokata 'longata, liibata; lüüa; kiiresti teha'
? lüüdi ťš́okaita 'torgata, pista'
? vepsa čoke͔ita 'torgata, pista'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades toksima, tonkama. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa tokams 'puudutama; tabama, pihta saama' ja mokša tokams 'puudutama; lööma; varastama'. Teisalt on arvatud, et võib olla tüve tokk2 reeglipäratu variant.