[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hagu : hao : hagu 'kütteks maharaiutud peened puud v oksad'; mrd 'kaera pööris'
◊ hagerik
← balti
leedu šaka 'oks; haru'
läti sakas (mitm) 'rangid'
● vadja hako 'jäme pehkinud puu; tuulest murtud puu känd'
soome hako '(okaspuu) oks; vettinud puunott'
isuri hago 'pehkinud puu; vettinud puunott; ajupuit'
Aunuse karjala hago 'pehkinud puu'
lüüdi hago 'pehkinud puu'
vepsa hago 'tuulemurd, jäme pehkinud puu'
Eesti keelest on laenatud soome mrd hakeri 'roigastest või kuuseokstest varjualune heintele lauda seina ääres; vilets maja, hurtsik' (← hagerik). Vt ka agu.

hang2 : hangu : hangu 'kolme v nelja haruga tõstmisriist'
● liivi ang 'hang'
vadja anko 'hang, hark; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
soome hanko 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'; hanka 'aerutull'
isuri hango 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
Aunuse karjala hango 'hang'
lüüdi hang 'hang; jääalusel kalapüügil kasutatav võrguhark'
vepsa hang 'hang'
Läänemeresoome tüvi, millele on lisatud vana *oi-liide. Murdesõna angad 'puualus aerutullide jaoks' on ilma liiteta. On ka arvatud, et selle tüve vaste on ungari ág 'oks'.

haru : haru : haru 'mingist tervikust jagunev või eri suunda liikuv suhteliselt iseseisev osa, haar'
◊ arenema, harali, hargnema
● liivi a’r 'oks, haru; suund'; arā 'viltu, kaldu'
vadja aro 'reha'
soome hara 'kobesti; traalankur'; mrd 'karuäke'; harava 'reha'
isuri haristua 'hargneda'
Aunuse karjala harav 'reha'
saami suorri 'haru; hargnemiskoht'
mari šor- sõnas šorβondo 'reha'
Läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keeles on -u vana liide, murretes esineb ka liiteta tüvi ara 'haru'. Sõnas arenema on h-ta tüvevariant, mis on murretes ka tähenduses 'hargnema'. Sõnas hargnema on lisahäälik g tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial.

oks : oksa : oksa 'puu v põõsa tüvest v selle harust lähtuv, hrl puitunud varreharu'
● liivi oksā 'oks'
vadja õhsa 'oks'
soome oksa 'oks'
isuri oksa 'oks'
Aunuse karjala oksu 'oks, haru'
lüüdi oks 'oks'
vepsa oks 'oks'
saami oaksi 'oks; sarve haru'
mari ukš 'oks'
? udmurdi usi̮ 'äke'
? komi vos 'haru, oga'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-permi tüvi.

raag1 : rao : raagu '(lehtedeta, kuiv) peen oks, vitsake; õie v vilja vars'; mrd '(purje)raa; varras; kaevukook; osuti'
← alggermaani *raχō
vanaislandi rá 'ritv, latt; (purje)raa'
alamsaksa rā '(purje)raa'
saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
rootsi rå '(purje)raa'
● liivi rōgõz 'hagu, maharaiutud võsa'
vadja raaka 'oks, vits; (purje)raa', raaku 'oks, vits'
soome raaka '(purje)raa'; mrd 'ritv, latt; vart'
isuri raaga 'koot, pint'
Aunuse karjala ruagu '(õnge)ritv, latt, roigas; mõõdupuu, süllapuu, süld; (purje)raa; raagus; kõhn, halva väljanägemisega'
lüüdi ruag 'õngeritv, jäme vits, latt; karvutu, hõredakarvaline (nt saba kohta)'
vepsa rag 'jäme vits, ritv, latt'
Hiljem on laenatud sama tüve alamsaksa või saksa vaste, raa. Vt ka raag-3.

risu : risu : risu 'metsaalused pudemed (lehed, okkad, oksad), praht, prügi, rämps; tarbetu koli, miski katkine v tarvitamiskõlbmatu; roju, reo'
◊ risuma
● soome risu 'raag, (kuivanud) oks'
Aunuse karjala rizu 'kuivanud oksaraag; vana, lagunenud ehitis; kõbi, tudi; niru, kribal'
lüüdi rižu 'kuivanud oksaraag; (mitm) metsaalused pudemed'
? vepsa ŕizu 'kalts, räbal, näru; mähe; (mitm) (heina-, õlgede jms) riismed'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi on rootsi laen, ← rootsi ris 'oksad; hagu; vits', kuid see ei ole häälikulistel põhjustel usutav. Eesti keelest on laenatud liivi rizū 'koli' ning eestirootsi riso 'praht, koli'.

tagi2 : tagi : tagi 'kaunistav sakk; (mitm) sakiline niidist kaunistus, sakiline tikand'
← alamsaksa tagge, tacke 'sakk; oks, haru'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, sakk .