[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

säni- liitsõnas sänikael 'kangekaelne, põikpäine, isemeelne, sõnakuulmatu inimene (v loom)'
○ lõunaeesti tsäni
On oletatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi.

uppis 'asendis, mille puhul kere ja jalad moodustavad täisnurga'
◊ upatama, uper-, upitama
Häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome uppi- liitsõnas uppiniskainen 'kangekaelne; põikpäine'. Tüve on mõjutanud germaani keeled, nt rootsi upp 'üles'. Vt ka opakas, upsakas ja õpatama.