[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kiire : kiire : kiiret 'ruttu, hoogsalt toimuv v kulgev; kärmas, nobe; pakiline; rutt'
◊ kiirik-
● vadja tšiire 'rutt; kärmas, nobe'
soome kiire 'rutt; kärmas, nobe'
isuri kiire 'rutt; kärmas, nobe'
Aunuse karjala kiireh 'rutt; kärmas, nobe'
lüüdi kiireh 'rutt'
vepsa kiruh 'rutt; kärmas, nobe'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tüvi võib olla sama mis murdesõnas kiiras 'tiirane, kiimaline; edev, elav, vallatu' ning seega germaani laen, ← alggermaani *gīra-z, mille vasted on vanaülemsaksa gīri 'ahne, himukas; ihne, kitsi' ja norra mrd gīr 'kirg, tugev iha', läänemeresoome vaste on soome mrd kiiras 'kange, äge, vaevarikas; äkiline, raevukas'.

nobe : nobeda : nobedat 'kärme, kiire, vilgas'
← alggermaani *snōƀ(r)ⁱja-z
algskandinaavia *snōƀ(r)ⁱaR
vanaislandi snœfr 'kärme, kiire'
● soome nopea 'kärme, kiire; vilgas; hoogne; pakiline'
Laenu on raske täpsemalt dateerida, võib olla germaani või veidi noorem, skandinaavia laen. On ka arvatud, et tuletis noppima tüvest.

pakiline : pakilise : pakilist 'kiire, rutuline' pakk2

pakk2 : paki : pakki 'millestki tulvil olek'; kõnek 'rutt'
◊ pakiline, pakitsema, pakkuma
● liivi pak 'sööma sundida'
vadja pakko 'sundus, vajadus'
soome pakko 'sundus, kohustus, vajadus'
isuri pakko 'sundus, kohustus, vajadus'
karjala pakko 'sundus, kohustus, vajadus; vältimatus; valu'
lüüdi pakottada 'valutada, pakitseda, kipitada'
vepsa pakutada 'valutada, pakitseda'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk4.