[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ehtima : ehtida : ehin 'kaunistama; end valmis seadma'
◊ ehitama
● liivi ē’ḑõ 'riietuda'
vadja ehtiä '(end) ehtida; jõuda (ajaliselt); jaksata, suuta'
soome ehtiä 'jõuda (ajaliselt), areneda; tulla'
isuri ehtiä 'jõuda (ajaliselt); tulla'
Aunuse karjala ehtie 'jõuda; ootamatult haigestuda'
lüüdi ehťidä 'jõuda, aega saada'
vepsa ehťťä 'jõuda (ajaliselt); küpseda; oma nina toppida; valutada'
saami astat 'jõuda, aega saada'
mari ə̑štaš 'tegema, valmistama, looma, töötama'
komi ešti̮ni̮ 'lõppema; jõudma (ajaliselt); surema'
Võib olla soome-ugri tüvi. Teise seletuse järgi vana balti laen, ← eelbalti *jeh₁g-i̯e, *jeh₁g-i̯o, mille vasted on läti jēgt 'aru saama, mõistma', leedu jėgti 'võima, suutma'. Sel juhul oleksid kaugemate sugulaskeelte vasted erandlikult laenatud läänemeresoome keeltest.

jaht : jahi : jahti 'ulukite jälitamine ja püüdmine v surmamine saagi saamiseks'
← alamsaksa jacht 'jaht, tagaajamine'
Laenatud võib olla ka samatüveline tegusõna jahtima, ← baltisaksa jachten 'taga ajama' või ← alamsaksa jachtern 'ringi kargama, üksteist taga ajama'. Eesti keelest on laenatud vadja jahti 'jaht' ja isuri jahti 'jaht'.

kaapama : kaabata : kaapan 'haarama, kahmama, krabama; (korraks) pühkima'; mrd 'varastama'
? ← rootsi kapa 'kaaperdama, hõivama, vallutama'
On ka arvatud, et häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on soome kaapata 'kaabata, haarata, krahmata'. Tõenäolisemalt on soome tüvi rööplaen rootsi keelest. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa kapoďems 'kaapama, haarama, kinni võtma; varastama', mokša kapəďəms 'kahmima, kahmama; neelama, alla kugistama'. Vormiliselt saab sõna tõlgendada kaapima tuletisena, on sellega ilmselt osaliselt segunenud.

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
← alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
● liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

kandma : kanda : kannan '(üles tõstetuna) edasi toimetama; millelegi altpoolt toeks olema; peal lasuvat raskust välja kannatama; taluma; rase v tiine olema; saaki andma, midagi kasvatama; seljas v jalas olema; omama, millegagi varustatud olema; mingis olukorras v millegi osaline olema; kuhugi märkima, peale tõmbama vms'; mrd 'veetihe olema; kanduma'
◊ kannatama
● liivi kandõ '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; muneda'
vadja kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; taluda; rase v tiine olla; poegida; seljas v jalas olla'
soome kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; taluda; rase v tiine olla; saaki anda; kanduda, ulatuda; sisse nõuda'
isuri kantaa '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; tiine olla; poegida; tasuda, mõtet olla'
Aunuse karjala kandua '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; rase v tiine olla; poegida, sünnitada; taluda; kanduda, ulatuda'
lüüdi kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; poegida'
vepsa kantta '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; poegida'
saami guoddit '(üles tõstetuna) edasi toimetada; raskust välja kannatada; kanduda, lasta kaugele (relvast); taluda; poegida, muneda'
ersa kandoms 'kandma, viima, tooma; sünnitama; pakkuma, lauale andma; vastutama; kahju tekitama'
mokša kandəms 'kandma, tooma, viima'
mari kondaš 'tooma; sõidutama; talutama; viima, kohale toimetama; hankima'
? handi χɔntəm- 'seljas kandma, selga võtma'
? mansi χūnt- 'kandma, selga võtma'
neenetsi χana- 'kandma, (ära) viima'
eenetsi kada- 'kandma, (ära) viima'
nganassaani kontu- 'kandma, (ära) viima'
sölkupi k͔uə̑ntǝ- 'kandma, (ära) viima'
kamassi kun-, kundo- 'kandma, (ära) viima'
matori kandǝ- 'kandma, (ära) viima'
Uurali tüvi. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ultši kanta- 'käega ulatuma', nanai kāntači- 'käega ulatuma', jukagiiri kande- 'viima, juhtima'.

kartma : karta : kardan 'hirmu tundma, mitte julgema midagi teha; midagi halba oletama; midagi ebameeldivaks pidama ja seda mitte sallima; millegi suhtes tundlik olema, midagi mitte taluma'
● liivi kartõ 'hirmu tunda; tundlik olla'
vadja karttaa 'hirmu tunda; vältida, hoiduda'
soome karttaa 'vältida, eemale hoid(ud)a'
isuri karttaa 'hirmu tunda; vältida, eemale hoid(ud)a'
Läänemeresoome tüvi.

kiikama : kiigata : kiikan 'korraks vaatama v pilku heitma; salamisi piiluma'
← alamsaksa kiken 'vaatama, vahtima, kiikama'
Laenatud on ka samatüveline nimisõna, kiiker.

kiirgama : kiirata : kiirgan 'eredalt särama; tugevasti helkima, heledalt läikima; levima, õhkuma; eretama' kirg

kilgendama : kilgendada : kilgendan 'helkima, sätendama, sädelema'
● soome van srmt kilkostaa 'särada, paista'
Aunuse karjala kiľkettiä 'vahtida, jõllitada; paista, kumada'
saami gilggodit 'värvi anda; pleekida, luituda'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla sama mis sõnas kilkama. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud.

kilkama : kilgata : kilkan 'heleda kõlava häälega hüüatama, hõikama v rääkima; kiitlema, kelkima'; mrd 'klähvima, haukuma'
● soome kilkkaa 'kilksuda, kõlksuda; kõliseda'
Aunuse karjala kilkata 'kõlistada, kõlksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kilksuma ja kolkima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane naaberkeelte sõna on läti mrd ķilkt 'heledalt haukuma'. Vt ka kilgendama ja kilk.

kirs : kirre : kirt 'õhuke jääkord; kelts'; mrd 'kelme, kirme'
← balti
leedu skirsti 'peituma, varjuma; parkuma'; apskirsti 'jäätuma'
● liivi kirt, kirk 'väga õhuke jää'
vadja kirsi (omadussõna jää kohta)
soome kirsi 'kirs, kelts'
isuri kersi 'kirs, kelts'
Aunuse karjala kirzi 'kirs, kelts; paks pori'
lüüdi kirž, kirz(i) 'kirs, kelts'
On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille vaste on idahandi kärtǝγ 'jääkoorik hangel', see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka kelts.

klohmima : klohmida : klohmin 'kolkima, klobima, taguma' lohmima

klõmmima : klõmmida : klõmmin 'korduvalt, tugevalt ja paugatades lööma, paiskama v tõmbama; taguma, kolkima, peksma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas plõmmima.

kõhvitsema : kõhvitseda : kõhvitsen 'sügama, kratsima, kaapima'
← alamsaksa schaven 'kaapima, kraapima; lihvima, poleerima'
Laentüvele on lisatud liide -tse. Varem on laenatud alamsaksa tüve germaani vaste, kaapima. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka krõhva.

kähmima : kähmida : kähmin 'peksma, klohmima'
● soome kähmiä 'käperdada, kobada; näpata, varastada; kahmida'
Aunuse karjala kähmie 'kare, jäik; kõva', kähmisteä 'kohmakalt v kangelt teha'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kähku, lähmama ja sähmama.

kärkima : kärkida : kärgin 'kellegagi järsul toonil valjusti ja kurjalt pahandama'; mrd 'kavatsema; vahtima'
◊ kärgatama
● soome kärkkyä 'taotleda, püüelda; ihaldada'
isuri kärkküä 'kavatseda'
Aunuse karjala kärkätteä 'kärkida, noomida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnades kära ja/või kärisema.

kätkema : kätkeda : kätken 'peitma, varjule panema; endas peitma, sisaldama'
○ lõunaeesti käkmä
◊ kätki
● vadja tšätšüd 'kätki; vitsmõrd'
soome kätkeä 'peita, varjata; endas peita, sisaldada', kätkyt 'kätki'
isuri kädüd 'kätki'
Aunuse karjala kätküt 'kätki'
karjala kätkie 'peita; tallele panna'
lüüdi kätküd 'kätki'
vepsa kätte (omastav kätken) 'kätki'
saami gietkat 'last mähkida ja kätkisse panna', gietkka 'saami häll'
Läänemeresoome-saami tüvi. Võimalikud mordva keelte vasted ersa kekšems 'peitma; peituma' ja mokša käšǝms 'peitma; peituma' on häälikuliselt kaheldavad.

laduma : laduda : laon 'korrapäraselt asetama; peksma; jooksma; trükivormi tekstiosa koostama'
← alggermaani *χlaþan-
vanaislandi hlaða 'laadima, koormama, virnastama'
vanarootsi laþa 'laadima, koormama, virnastama'
gooti af-hlaþans (kesksõna) 'lastima, koormama'
● vadja latoa 'laduda; lastida'
soome latoa 'laduda; ladestada; seada'
isuri lattooja 'laduda'

lahing : lahingu : lahingut 'võitlevate poolte relvakokkupõrge'
← alamsaksa slachtinge 'kaklus, lööming'
← rootsi mrd slachtning 'veresaun; võitlus, lahing; tüli'
Alamsaksa tüvi võib olla laenatud ka sõnas lahtima. Eesti keelest on laenatud vadja lahinko 'lahing; sõda'.

lahmama : lahmata : lahman 'lööma, äigama; jämedalt midagi järsku ütlema'
● vadja lahmia '(süüa) lahmida, vohmida, vitsutada'
soome lahmata 'tallata, segi ajada (põldu, heina, marjamaad); valivalt süüa; ahnitseda; laristada'
karjala lahmata 'ahmida, kugistada; tallata, segi ajada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ahm, lohmima, lähmama, kahmama, rahmama, sahmama, lahvama. Vt ka klahv1.

lahtima : lahtida : lahin 'looma v loomi tapma'
← alamsaksa slachten 'tapma, veristama'
← saksa schlachten 'tapma, veristama'
Laenatud võib olla ka sama alamsaksa tüve tuletis, lahing.

larpima : larpida : larbin 'ahnelt sööma; (midagi teha) lahmima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lurpima, lõrpima, lürpima. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa schlarfen 'jalgu järel lohistades käima; lakkuma; rüüpama', alamsaksa slorpen 'rüüpama, larpima'.

leema : leeda : leen 'tulevikus olema; vahest, vist küll olema'
● liivi līdõ 'olla (tulevikus); vist olla'
vadja leevvä 'olla (tulevikus), tulla; pidada, sunnitud olla'
soome lienee, lie (oleviku ains 3P) 'vist, küllap on'
isuri liijjä 'olla (tulevikus); vist olla'
Aunuse karjala liennou, liennöu (oleviku ains 3P) 'on (tulevikus võimalik)'
lüüdi ľiettä 'piisata, küllalt olla; tulla, saabuda; juhtuda, toimuda'
vepsa ľińďä 'olla (tulevikus), tulla, sattuda; piisata'
saami leat, leahkit 'olla'
? ersa ľevks 'poisike, laps'
? mokša ľäfks 'poisike, laps'
mari lijaš 'olema; võimalik olema; saama (kellekski); juhtuma; poegima'
udmurdi lui̮ni̮ 'olema, tulema (kellekski); võimalik olema'
komi loni̮ 'olema, tulema, sündima; pidama'
ungari lesz 'hakkama, saama, tulema'
Soome-ugri tüvi. 1970. aastatel soovitati vanemas kirjakeeles ja murretes tuntud tüve elustada vadja keele eeskujul tuleviku väljendamise tähenduses.

lesima : lesida : lesin 'lamama, lebama'
← vene lеžát’ 'lamama, lebama, lesima'

liduma : liduda : lidun 'väledasti jooksma, lippama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka arvatud, et võib olla murdesõnade (p)ledima, leduma variant, sel juhul vene laen, ← vene plestí (oleviku ains 3P pletët) 'punuma; palmima; põimima'; proplestí kõnek 'lohisedes v lonkides käima; sörkima'.

liibuma : liibuda : liibun 'end millegi v kellegi vastu suruma; tihedalt millegi v kellegi vastu hoiduma'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnadeks on võinud olla saksa liebeln 'flirtima, armatsema', liebkosen 'kallistama, paitama' ja kleben 'kleepima, kleepuma'.

lohakas : lohaka : lohakat 'hooletu, korratu; hoolimatu'
◊ lohisema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lodisema, logisema, lohmima, lohva.

lohmakas : lohmaka : lohmakat '(vormitult) suur ja kohmakas; rohmakas, tahumatu' lohmima

lohmima : lohmida : lohmin 'korduvalt (huupi, umbropsu) lööma, peksma, kolkima; (midagi teha) lõhkuma, uhtma, vehkima'
◊ klohmima, lohmakas
● vadja lohmia 'peksta; (süüa) ahmida'
soome lohmia 'kirvega lüüa, tükeldada, hooletult teha; raisata, ahmida'
isuri lohmada 'lüüa, raiuda'
Aunuse karjala lohmata 'lüüa; kõlatada, kärgatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lähmama, rohmakas, vohmima, lohva, lohakas.

lohva : lohva : lohvat kõnek 'lõtv, lõdvalt ümbritsev'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lohakas, lohmima.

lähmama : lähmata : lähman 'lööma, äigama, virutama; jämedalt, hrl pahameelega midagi järsku ütlema'
◊ klähmima
● soome mrd lähmiä 'käperdada, näperdada; mäkerdada, plätserdada', klähmiä 'käperdada, näperdada; mäkerdada, plätserdada'
Aunuse karjala lähmeä 'kohmakalt ja raskelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lahmama, lohmima, kähmima, sähmama. Vt ka klahv1.