|
Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 8 artiklit
kara : kara : kara 'looma (härja) suguti; sellest valmistatud nuut v kantsik; kella v krapi tila'
● soome kara 'pulk, tapp; varras, varb, telg; kuivanud puu(oks)'; mrd 'lukukeel; (adra) vannaspuu; suguti'
Aunuse karjala kara 'noarood, vikati tera kinnitusosa'
lüüdi kara liitsõnas kara-oks 'puu (kuivanud) alumine oks'
Läänemeresoome tüvi.
nagi : nagi : nagi 'seina löödud v seinale kinnitatud pulk v konks, samuti selliste pulkade v konksude (alusele kinnitatud) rida rõivaste jm riputamiseks, varn'; mrd 'võrgukuivatamise puud'
← baltisaksa Knagge 'nagi; pesulõks; kiilukujuline puupakk [?]'
Vt ka naga.
pross2 : prossi : prossi 'vahepulk v -varb aknaraamil'
○ ross
← saksa Sprosse 'varb, pulk'
pulk : pulga : pulka 'väiksem piklik puutükk, lühem sirge (puidust) kepp v varb'
● liivi pūlka 'kepp, pulk'
vadja pulkka 'pulk, kodar'
soome pulkka 'pulk, kepp; kelk, saan'
isuri pulkka 'puunael'
karjala pulkka 'nool; vokiratta pöid'
vepsa puu̯kiž 'palgijupp reel palkide vedamiseks'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pullk, pollk 'pulk, tikk, puupunn' ja võib-olla ka baltisaksa Pulk 'pulk, tikk'.
riim3 : riimi : riimi 'ülemise veskikivi silmas olev raud, mis toetub veski võllile'
Võimalik, et selle tüve läänemeresoome vaste on soome rima 'latt; liist'. Sel juhul on tegemist skandinaavia laenuga, ← algskandinaavia *rima, mille vasted on vanaislandi rim 'pulk, varb (väraval v aial)' ja rootsi mrd rem, rim 'tugipuu (kelgul), külgpuu (redelil)'.
vai : vaia : vaia 'terava otsaga pulk'
← balti *wagja, *vakja
leedu vagis 'nagi; puunael, puupulk'
läti vadzis 'varn, nagi'
preisi wagnis 'adranuga'
← alggermaani *wagwja
saksa Weck '(kiilukujuline) saiake'
rootsi vigg 'kiil; välgunool'
● liivi vaigā 'kiil'
vadja vaďďa 'vai'
soome mrd vaaja 'vai, kinnitusteivas; kiil'
isuri vaakia 'vai'
karjala voakie 'vai'
Lule saami vuoi´vē 'lisatükk (riidest, puust); kiil'
Hiljem on tüve vaste laenatud soome keele vahendusel, vadja. Tüvi on säilinud ka Eesti muinasmaakonna nimes Vaiga. Maakond oli osaliselt asustatud vadjalastega, kelle omanimetus on tuletis samast tüvest.
varn : varna : varna 'seina löödud pulk, konks v konksudega varustatud mööbliese rõivaste riputamiseks, nagi'
● vadja varna 'varn, puunael; pikk kepp, külgtugi; varn, konks'
soome vaarna 'tüübel; tapp; varn'
isuri vaarna(s) 'adra vannas'
Aunuse karjala vuarnu 'varn, puunael'
lüüdi vuarn 'varn, puunael'
vepsa varn 'varn'
Läänemeresoome tüvi.
virb : virva : virba 'noor kasv, võsu, väike haljas oks'
◊ virves
← balti
leedu virbas 'vits, väät; varb'
läti virbs 'peenike pulk; varb; ritv'
● liivi vīrba 'pulk; praevarras; kudumisvarras'
vadja virpi 'habras noor naine'
soome virpi 'virb; oks, raag'
|
© Eesti Keele Instituut
a-ü sõnastike koondleht
|