[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

puhkama : puhata : puhkan 'tegevuseta, jõude olema; ametikohustustest vaba olema' puhuma
● liivi pū’gõ 'puhuda'
vadja puhgata 'puhata, põõnata'
soome puhkaa 'puhkida, lõõtsutada'
isuri puhata 'puhata'
karjala puhkoa 'puhkida, sahiseda; plumpsuda; ohata'
vepsa puhkaita 'paisata, pursata'

puhuma : puhuda : puhun 'õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; (õhumassi kohta:) liikuma; rääkima, lobisema'
◊ puhandama,puhisema,puhitama,puhk1,puhkama,puhkima
● liivi pū'ontõ 'ajada, puhuda; raisata, pillata'
vadja puhua 'puhuda; puhitada; pursata'
soome puhua 'rääkida'
isuri puhhuua 'puhuda, hingata'
Aunuse karjala puhuo 'puhuda; loitsida; rääkida'
lüüdi puhuda 'puhuda; loitsida; puhudes naerist külvata'
vepsa puhuda 'puhuda; loitsida'
saami bossut 'puhuda; sügavalt hingata, hingeldada'
? handi pŏᴧ- 'puhuma'
? mansi puti- 'sülitama; suust vett pritsima'
? sölkupi puttu 'sülg'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades suhisema, tuhisema. Sõnades puhk, puhkama, puhkima on k-liide. Eesti keelest on laenatud isuri puhada 'puhata'. Vt ka puhev, puhkema.

sööstma : söösta : sööstan 'väga kiiresti, suure hooga liikuma' sööma
● liivi zȭöks 'hüpelda, kepselda, tantsida'
soome syöstä 'lükata, tõugata; pursata, paisata'
karjala syöksie