[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lakk1 : laka : lakka 'laepealne, pööning; jõhvid vm karmimad karvad loomade kaelaharjal (nt hobusel, lõvil); (tasku)klapp, (mütsi)sirm; vähi liikuv tagakeha'
← alggermaani *flakan-
vanaislandi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
vanarootsi flaki 'varjualune kaitseks vaenlase kuulide eest, kaitsekindlustus'
● liivi lakād (mitm) 'hobuse lakk', laţţ 'kaabu, müts'
vadja lakka 'hoone laepealne, pööning'
soome lakka 'varikatus; (rehe) katuse lai räästas; pööning', lakki 'ääreta, sageli nokaga müts; naistemüts; (rukki)haki kate'
isuri lakka 'katusealuse v rehe pööning', lakki 'abielunaise peakate'
Aunuse karjala lakki 'abielunaise peakate; mehe peakate'
karjala lakka 'pööning; pealagi; mäe, künka tipp; abielunaise peakate v selle pealaeosa'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnas lagi. Varem on arvatud, et tegemist on soome-ugri tüvega, mille vaste on ka ungari lakik 'elama', kuid see on kaheldav vastete puudumise tõttu teistes kaugemates sugulaskeeltes.

rääst : räästu : räästu 'kantsli kõlakatus'
Tõenäoliselt tüve räästas lühenenud variant, mis on tekkinud rahvaetümoloogilisel seostamisel sõnaga räästool.

räästas : räästa : räästast 'katuse alumine, majaseinast üleulatuv serv'
← alggermaani *χrausta-
vanaislandi raust 'otsaseina ülemine osa'
rootsi röste 'katusekere, katuse kandev osa'
● liivi rǟstõz 'räästast tilkuv veetilk; räästas rippuv jääpurikas'
vadja räsäs '(õlg-, roo)katus; räästas'
soome räystäs 'räästas; eend'
isuri räüssäs 'räästas'
Aunuse karjala räüstäs 'räästas'
lüüdi räustäz, räüstäs 'räästas'
vepsa ŕäustaz 'räästas'
Vt ka rääst.

ulu : ulu : ulu 'lai räästas, katusealune; peavari' ulatama