[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

huvi : huvi : huvi 'tähelepanu, mõtete keskendumine objektile, mida tahetakse omandada v tundma õppida'
← soome huvittaa 'nalja teha, meelt lahutada; lõbustada'; huvi 'lõbu, rõõm; lõbustus, ajaviide'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandil. Soome sõnades on sama tüve variant mis sõnas hubane.

ilu : ilu : ilu 'kaunidus, veetlevus'
● ? liivi ilā 'iseloom; olemus, loomus'
vadja ilo 'rõõm; lõbu; pidu; kõlav, rõõmus'
soome ilo 'rõõm; lõbu; lõbustused'; van kirjak 'kaunis'
isuri ilo 'rõõm; lõbu'
vepsa ilo 'rõõm; naer'
? Pite saami âllo 'soov; kalduvus'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Vt ka ill.

lust : lusti : lusti 'nauding, lõbu; heameel, rõõm; himu'
← alamsaksa lust 'lõbu, nauding; himu, tahtmine'
Samatüveline tegusõna lustima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa lusten 'himustama, ihaldama'. Eesti keelest on laenatud isuri lusti 'ilus; tore, meeldiv' ja vadja lusti 'ilus; ilu; lust, rõõm'.

lõbu : lõbu : lõbu '(meeleline) mõnu(tunne), nauding, lust, heameeletunne, rõõm'
○ kirderanniku lebu, lobu
Võib olla lebama tüve tuletis, vrd soome lepo 'puhkus; rahu', vepsa ľebu 'puhkus'. On arvatud, et nimisõnatüvi võib olla eraldi laen, ← alggermaani *slēpa-z, mille vaste on nt vanasaksi slāp 'uni', või ← alggermaani *χlewa-, mille vaste on nt vanaislandi hlé 'kaitse, vari, kaitstud koht'. Samalaadne tähenduse vaheldus on nt rootsi keeles: ro 'rahu, vaikus; puhkus' ja rolig 'lõbus, rõõmus; kena'.

rõõm : rõõmu : rõõmu 'heaolu-, rahuldus-, lõbutundega seotud hingeline seisund'; mrd 'hääl'
○ kirderanniku riem, ruem
● liivi rȭm 'rõõm'
soome riemu 'rõõm; lõbu'; mrd 'usuline ekstaas; kisa, lärm; tuisuilm; suur leek, lõõm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

viitsima : viitsida : viitsin 'tahtmist omama, vaevaks võtma'
● ? liivi vītš 'lõbu, rõõm'
vadja viittsiä 'viitsida'
soome viitsiä 'viitsida'
isuri viitsiä 'viitsida'
Läänemeresoome tüvi.