[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kopsakas : kopsaka : kopsakat 'üsna suur, rammus, tugev' kopsima

krehvtine : krehvtise : krehvtist 'kange, teravamaitseline'
← saksa kräftig 'tugev; toitev, rammus'
Laenu muganemisel on saksa liide asendatud ne-liitega.

priske : priske : prisket 'vormikalt täidlane, tüse'; van 'elujõuline'; kõnek 'suur, tõhus, rikkalik, tugev, tubli'
○ (p)risk
← alamsaksa vrisch 'noor, värske, rõõmus'
Eesti keelest on laenatud vadja priski 'priske, tüse, rammus' ja isuri priski 'priske'. Laenatud on ka alamsaksa tüve teine variant, värske.

sage : sageda : sagedat 'tihedasti toimuv v esinev'; mrd 'paks'
● liivi sa’gdõ 'tihe'
vadja sakõa, sakka(a), sakkia 'sage; tihe'
soome sakea 'paks; tihe, tihke; veniv; püdel'
isuri sakkiia 'tihe, paks; kõva (vihm)'
Aunuse karjala sagei 'tihe, paks; rammus'
lüüdi saged 'tihe, paks; madal (hääl)'
vepsa saged 'tihe, paks'
saami suohkat 'tihe, paks'
? mari šuko 'palju'
komi suk 'tihe, paks; sade, pära'
Läänemeresoome-permi tüvi.

sile : sileda : siledat '(täiesti) tasane, ilma väljaulatuvate osade ja konarusteta; kortsudeta; sirge; hästi toidetud, rammus; kena, hoolitsetud'
● liivi silāstõ 'silitada, paitada; siluda'
vadja siliä 'sile, libe'
soome sileä 'sile, libe; tasane'
isuri silliiä 'sile'
Aunuse karjala siľei 'sile, tasane; paljas, lage, taimedeta'
lüüdi siľed 'sile, oksata'
vepsa siľed 'sile'
saami čallat '(sarvi) lihvida, (sarvedelt nahka) hõõruda, nühkida'
? neenetsi śelǝ- 'maha tulema (naha kohta sarvedel)'
Läänemeresoome-saami või uurali tüvi.