[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaevama : kaevata : kaevan 'labidaga süvendit tegema; puskama, sarvedega tõukama'; mrd 'torkima; (välja) õõnestama'
○ lõunaeesti kaibma, kaivma, kirderanniku kaivama
◊ kaev
● liivi kouvõ 'labidaga süvendit teha; puskida'
vadja kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; puskida; (kartuleid) võtta; (välja) tuua v võtta v kiskuda, (ära) võtta v rebida'
soome kaivaa 'labidaga süvendit teha; uuristada; maha matta'
isuri kaivaa 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada; (üles) tõsta, välja kiskuda (nt hobust); eemaldada, välja võtta'
Aunuse karjala kaivua 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; uuristada'
lüüdi kaivada 'labidaga süvendit teha; uuristada, puurida; välja kiskuda'
vepsa ke͔ida, kaida 'labidaga süvendit teha; (kartuleid) võtta; välja võtta, välja tõmmata'
saami goaivut 'ammutada; kaevata, kaapida (lund)'
ersa kajams 'heitma, viskama; kallama; panema, asetama; ära võtma (riideid)'
mokša kajams 'viskama, külvama; kallama; ära võtma (riideid)'
mari kuaš 'labidaga tõstma, kühveldama'
udmurdi kujani̮ 'viskama; (maha) jätma; välja heitma; vallandama; kukutama'
komi kojni̮ 'ammutama, välja valama; üle v täis valama, (peale) loksutama, leili viskama'
ungari hajít 'heitma, viskama'
Soome-ugri tüvi. On ka arvatud, et esitatud ersa, mokša, udmurdi, komi ja ungari vasted on teise päritoluga ning tüve kaugemate sugulaskeelte vasted on (lisaks esitatud saami ja mari vastele) hoopis ersa kojme 'labidas', mokša kajmä 'labidas' ning võib-olla ka neenetsi śíwa 'labidas, kühvel', eenetsi sea 'labidas', nganassaani kaibu 'labidas', kamassi kō 'labidas; aer'.

kiskuma : kiskuda : kisun 'tõmbama, sikutama; tõmbuma; kippuma mingis suunas arenema, muutuma v minema; tugevasti kuhugi v midagi tegema meelitama; kaklema, tülitsema; katki rebides hammustama, hammaste v küüntega rebima; midagi v kedagi mitte rahus olla laskma, midagi kätte võtma v puutuma; mingist kohast ülemäära pingul, kitsas olema'; mrd 'kurnama, vaevama, nõrgestama; riideid kandma, kulutama; (uudis)maad harima'
◊ kisa1
● liivi kīskõ '(ära v puruks) rebida v tõmmata; (puud) lõhestada, (peergu, laaste) kiskuda'
vadja tšiskoa 'rebida; peergu kiskuda; nülgida; vallatleda, hullata'
soome kiskoa 'rebida, tirida; sikutada, tõmmata; liigkasu võtta, nöörida'
isuri kiskoa 'puukoort, peergu vms kiskuda; nülgida'
Aunuse karjala kiškuo '(ära v puruks) rebida v tõmmata; röövida, varastada; liigkasu võtta, nöörida'
lüüdi kiškoda 'ära rebida; peergu, tohtu kiskuda; kitkuda, üles tõmmata; röövida'
vepsa kiškaita 'lõhki lüüa, purustada; lõhki lõigata; läbi torgata'
saami gaikut '(puruks) rebida; tõmmata, sikutada; liigkasu võtta, nöörida; murda; lammutada'
mokša kiśkəŕams 'kraapima, küünistama; kriimustama'
? udmurdi keśi̮ni̮ '(ära v katki) rebima v tõmbama; (niint, puukoort) kiskuma'
? komi mrd kośni̮ '(ära) rebima v tõmbama, ära v maha võtma; tapetud looma puhastama; koorima, puhastama'
? idahandi kö̆s- 'rebima, katki tegema'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Teise arvamuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vaste (esitatud udmurdi, komi ja handi vaste asemel) ungari mrd kísál- 'vihastama, üles ässitama, tülitsema'. Vt ka kiistal.

nühkima : nühkida : nühin '(edasi-tagasi liigutades) hõõruma'
● soome mrd nyhkiä 'tirida, kiskuda; müksata, tõugata'
karjala nühkütteä '(tõmmates) jõnksutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et kujunenud nügima tüve segunemisel läänemeresoome-volga tüvega, mille vasted on vadja nühtääg 'rebida, kiskuda', soome nyhtää '(välja) kiskuda, katkuda, kitkuda', Aunuse karjala ńühtie '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', lüüdi ńühťidä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda', vepsa ńühťťä '(välja) tõmmata, katkuda, kitkuda; närida, näsida', ersa ńevťams 'välja tõmbama, katkuma, kitkuma', mokša ńef́ťǝms '(lõhki) rebima; katkuma, kitkuma' ja mari ńə̑ktaš 'nülgima' (ning mis omakorda võib samuti olla nügima tüve tuletis).

puistama : puistata : puistan 'riputama, raputama; segi paiskama; läbi otsima' pudenema
● vadja puissaa 'puistata; (vilja) rabada; laotada; vappuma panna'
soome pudistaa, puistaa 'maha raputada; saputada'
isuri puistaa 'raputada'
Aunuse karjala puištua 'raputada; rebida, kiskuda'
lüüdi pudištada, puistalta 'raputada'
vepsa pudištada 'poetada; maha raputada'

raasima : raasida : raasin 'räsima, sasima; kiskuma, rebima, tõmbama'; mrd 'laasima; kupardama'
● soome raasia 'rebida, kiskuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rasima ja räästima. Lähedasi häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa razďems 'kiskuma, (katki) rebima; kratsima', mokša raźǝďǝms 'peksma, piitsutama; lõhki kraapima, katki rebima'. Vt ka raas.

rapsima : rapsida : rapsin 'korduvalt (kergelt) lööma, vehkima; rabelema, vehklema; korduvalt haarama; rebima, kitkuma; (vilja, oksi vm) lõikama; tuld põlema kraapsima'
◊ kraps1, kraps2, rapsakas
● liivi rapsõ 'ära hammustada, napsata'
vadja rapsia 'rabelda, vehelda; raputada; sakutada, rebida; (linu) ropsida'
soome rapsia 'laasida, tükeldada; kaapida, kriipida; (vitsaga vm) lüüa, vehkida; niita'
isuri rapsia 'raputada'
Aunuse karjala rapsata 'lüüa, nähvata; midagi kiiresti teha, järsku öelda'
lüüdi rapsuttada 'kergelt lüüa'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, napsama, sapsama.

rebima : rebida : rebin 'tugevasti tõmbama, kiskuma, tirima'
○ lõunaeesti räbimä
● vadja repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kraapida; kitkuda, katkuda; valutada, pakitseda'
soome repiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; katki kraapida; kitkuda, katkuda'
isuri reppiiä 'rebida, kiskuda, katki kiskuda; kitkuda; valutada, pakitseda'
Aunuse karjala revitä 'rebeneda; töinata, karjuda; ahmida, liialdada'
lüüdi rebitä 'rebeneda'
vepsa rebita 'rebeneda'
saami rahpat 'avada'
Läänemeresoome-saami tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ungari reped 'mõranema; rebenema, kärisema; lõhenema', ja naaberkeeltes, nt rootsi riva 'lõhki rebima, katki kiskuma; kraapima, küünistama; lammutama; riivima; maha murdma, tapma; tuhnima, siblima'. Vt ka reba ja räbu.

riibuma : riibuda : riibun 'riisuma'
● liivi rībõ 'haarata, kahmata'
soome riipiä '(ära) rebida, (ära) kiskuda, katkuda; raasida, kupardada'
isuri riipiä '(ära) rebida, (ära) kiskuda, katkuda'
Aunuse karjala riibie 'kriipida, kriimustada; ära rebida; (lina) kupardada'
lüüdi riibidä '(lina) kupardada; kraapida, küünistada; (ära) rebida'
vepsa ŕibďä '(lindu sulgedest) kitkuda; (ära) rebida; (lina, kanepit) kupardada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas riipima. Vt ka riivama.

rõhk : rõhu : rõhku 'pinnale risti mõjuv jõud; millegi esiletõstmine; surve'
● ? soome rehkiä 'rügada, rassida; mürada, möllata'
? Aunuse karjala riehkie 'lüüa, peksta, taguda; lehvitada, vehkida'
? lüüdi riehkidä 'rängalt lüüa, peksta'
? vepsa rehkta 'raputada, põrutada; rebida, kiskuda'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vaste on ka murdesõna rehkma 'vehkima, materdama'. Lähedane tüvi on nt sõnas rähklema. Vt ka rõhuma ja rõht.

räästima : räästida : räästin 'katki kiskuma, rebima, kraapima'; mrd 'koorima'
● vepsa ŕästta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Teistes läänemeresoome keeltes esineb lähedane tagavokaalne tüvi, mille vasted on liivi rō’stõ 'puruks rebida, tükkideks kiskuda', soome raastaa 'puruks rebida; lahti rebida; riivida; lohistada, tirida', Aunuse karjala ruastua 'kiskuda, kraapida; röövida, ära võtta; ägedalt, hoogsalt, jultunult midagi teha', lüüdi ruastada, roastada, ruaštada '(puruks) rebida, kriimustada; vägisi ära võtta' ja vepsa rastta 'välja tõmmata; lahti v maha rebida; vägisi ära võtta; rebida, tõmmata, sikutada'. Lähedane tüvi on ka nt sõnas raasima.

rüüstama : rüüstata : rüüstan 'hävitades, röövides laastama, tühjaks, paljaks riisuma; lõhkuma ja lagastama'
● ? liivi rīštõ, rǖštõ 'haarata, kahmata, midagi vägivaldselt teha; kühveldada'
vadja rööset 'röövida, riisuda; varastada'
soome ryöstää 'röövida, riisuda; ära v endale võtta; end lahti rebida, valla pääseda'
isuri rööstää 'röövida, riisuda; ära võtta'
Aunuse karjala rüöstiä 'röövida, riisuda; ära võtta; tormata, kihutada [?]'
lüüdi rüöstäüdüdä 'end lahti rebida'
vepsa röstta 'välja kiskuda, kitkuda, tõmmata'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Vadja vaste võib olla isuri või soome keelest laenatud.

toksima : toksida : toksin 'hrl kuuldavate löökidega korduvalt kergelt lööma, koksima, kopsima'
● soome toksahtaa 'äkitselt välja ilmuda; põrgata, tonksata millegi vastu; millestki kinni haarata', mrd toksata 'lüüa, raiuda; noaga torgata; rebida, kitkuda'
Aunuse karjala toksoa 'kolistada, kõmistada, müdistada; toksida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades tonksama, tuksuma, täksama, koksima, poksama. Eesti keelest on laenatud eestirootsi dåks, tåks 'lööma, koputama'.