[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

arp1 : arbu : arpu 'nõiatrumm; sõela- v muukujuline nõidus- v ennustusvahend'
◊ arbuma
← alggermaani *arƀa, *arƀa-z
vanaislandi arfr 'pärand, pärandus'
rootsi arv 'pärimine, pärand(us)'
saksa Erbe 'pärand'
← alggermaani *arχwō
vanaislandi ǫr 'nool, kepp, mis saadeti ringi kui kutse rahvakoosolekule'
vanarootsi arf 'nool'
● liivi arb 'nõiduda, loitsida'
vadja arpa 'liisk, liisupulk; liisuga saadud osa küla ühisest heinamaast'
soome arpa 'loos, liisk'
isuri arba 'loos, liisk; liisuga saadud osa küla ühisest põllu- v heinamaast'
karjala arpa 'loos, liisk'
vepsa arb 'loos, liisk'
saami vuorbi 'loos, liisk; saatus'

kere : kere : keret 'keha keskosa, keha ilma pea ja jäsemeteta; liiklusvahendi, hoone, eseme vms keskne osa'
● liivi kȯ’r 'ring, sõõr'
vadja tšeri 'sõela (lai puust) kere, võru'
soome mrd keri, kere '(vaka, karbi, sõela, vokiratta) raam (serv, külg); vakk; suusakepi rõngas; tapetud looma kere'
udmurdi mrd kuri̮ 'vaskrõngas'
komi mrd kor '(sõela, korvi) raam'
ungari körül 'ümber; ümbruses, läheduses; ringis, paiku'
Soome-ugri tüvi.

rasi : rasja : rasja mrd 'ovaalne painutatud külgedega või-, silgu- vm karp'
← soome rasia 'toos; karp'
Sõna esineb Hiiu murrakutes. Soome tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← alggermaani *randja-, *randia-, mille vaste on rootsi mrd rände 'karbi, vaka, sõela raam'. Vähem usutav on võimalus, et Hiiu murrakuteski on tegemist vana germaani laenuga.

sõel : sõela : sõela '(kõrgema äärega) võrk v korrapäraste avadega leht teatud osade eraldamiseks tahkest v vedelast ainest'
○ lõunaeesti sõgel, sõkl, kirderanniku seul(a), siul
← alggermaani *sēþla
islandi sáld 'sõel'
vanarootsi sald, sāld 'sõel'
rootsi såll 'sõel'
● liivi sõ’ggõl 'sõel'
vadja sigla 'sõel'
soome seula 'sõel'
isuri seegla 'sõel'
Aunuse karjala sieglu 'sõel'
lüüdi šiegl 'sõel'
vepsa segl 'sõel'