[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

amb : ammu : ambu 'vibupüss'
● vadja ampua 'tulistada, (maha) lasta; (välku) lüüa; nõelata'
soome ampua 'lasta, tulistada; söösta, viskuda'
isuri ampua 'lasta, tulistada; välku lüüa; nõelata'
Aunuse karjala ambuo 'lasta, tulistada; nõelata'
lüüdi ambuda 'lasta, tulistada; välku lüüa'
vepsa ampta 'lasta, tulistada; välku lüüa'
saami ábbut 'üle keeda, kõvasti keeda'
udmurdi i̮bi̮ni̮ 'laskma, tulistama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

kargama : karata : kargan 'hüppama; hüplema; paiskuma, viskuma; kiiresti, ootamatult toimuma, tekkima; põgenema; sugutama'; mrd 'jooksma; ringi hulkuma'
◊ kargutama
● liivi kargõ 'hüpata, karata, kiirustada; tõusta (päikese kohta); hammustada (koera kohta)'
vadja kargata 'põgeneda'
soome karata 'põgeneda; joosta; hüpata; lahti pääseda'
isuri karada 'põgeneda; hüpata, mängida; tantsida'
Aunuse karjala karrata 'joosta, hüpata, hullata; kaduma minna'
lüüdi kargaita 'ringi joosta, söösta, tormata'
vepsa karge͔ita 'tantsida'
? mari kuržaš 'jooksma (kahejalgse kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka karlips.

ründama : rünnata : ründan 'kallale tungima, peale tungima; millegagi v kellegagi aktiivselt tegevuses olema; tõtates liikuma, tormama'
← soome rynnätä 'tormata, söösta, joosta; püsti karata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõnas on läänemeresoome tüvi, mille vasted on isuri rünnädä 'tormata, söösta; kuhjuda (rüsijää kohta) [?]', rünniä 'tõmmata, kiskuda', karjala rünnisteä 'ponnistada, pingutada; tormata, söösta [?]' ning tõenäoliselt ka murdesõna ründama 'rühmama, rügama, rahmeldama; hulkuma'.

sukeldama : sukeldada : sukeldan 'vee alla kastma v vajutama'; van 'sukelduma'
← soome sukeltaa 'sukelduda; kukkuda; söösta, viskuda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Tüvi on tuntud ka Tartu ja Võru murdes: tsuklõma 'suplema', tsukelmu 'porilomp'.