[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 5 artiklit

hämmeldama : hämmeldada : hämmeldan 'segadusse ajama, kohmetuks tegema'
● vadja hämmentää 'segada, liigutada (suppi); segada, häirida'
soome hämmentää 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
isuri hämmendää 'segada, liigutada (suppi)'
Aunuse karjala hämmendeä 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
vepsa hämeta 'segada, liigutada'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas hämar. Sõna algne tähendus on säilinud sugulaskeeltes. Vt ka hämmastama.

mässama : mässata : mässan '(riigi)võimule vastuhakust osa võtma; tormitsema, möllama; millegagi tegevuses olema'
◊ mässima, mäsu
← vene mešát’ 'segama, segi ajama'
● Teise seisukoha järgi võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, mille vasted on vadja mäsätä (oleviku ains 1P mässään) 'häirida; sassi ajada; segada, liigutada (toitu); (kinni) mässida', soome mässätä 'õgida; prassida; noomida, pahandada'; van kirjak 'kakelda, lärmata', isuri mässätä 'prassida, möllata' ja millega on segunenud nimetatud vene allikast pärit laentüvi. mäsu on tuletis nimisõnast mäss.

peksma : peksta : peksan 'korduvalt v kestvalt (kiiresti) lööma, taguma, kloppima; lööke, hoope nuheldes jagama; põllutaimedest teri v seemneid eraldama (masindades, tagudes jne); ägedasti tuksuma'
● liivi pieksõ 'peksta, lüüa, kloppida'
vadja peksää 'taguda, kolkida, lüüa, peksta'
soome piestä 'peksta, lüüa, taguda'
isuri peeksää 'peksta, lüüa'
Aunuse karjala pieksiä 'segada, sõtkuda; nahka töödelda; (vahule) lüüa, kloppida, võid kirnuda; lüüa'
lüüdi pieksädä 'peksta; kloppida, sõtkuda; (pargitud nahka) töödelda'
vepsa peksta 'segada, sõtkuda; muljuda; kloppida; segada, liigutada'
ersa pivsems 'vilja peksma'
mokša piksəms 'lööma, peksma, karistama'
udmurdi posni̮ 'hõõruma, peenestama; (nahka) parkima'
komi pesni̮ 'lööma, peksma; (koort võiks) kloppima; (nahka) parkima'
neenetsi ṕiďel- '(nahka) pehmendama'
eenetsi fideŋe- 'nahka töötlema'
nganassaani fedeʔá- 'nahka töötlema'
sölkupi pit- 'sõtkuma'
kamassi pшʔ- 'nahka töötlema'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud läti peksēt, peksīt 'peksma'; pekstēties 'tülitsema'. Vt ka pess.

segama : segada : segan 'tülitama, häirima; aine v materjali osi liigutama, nii et nende omavaheline seis pidevalt muutub; kahest v enamast kokkupandud ainest (liigutades) midagi valmistama v tekitama; asetust, järjekorda muutma; arusaamatuks muutma'
◊ seas, sekka
● liivi sie’ggõ 'segada, segi ajada', siegās 'seas, hulgas'
vadja segata, seätä 'segada, segi ajada', segaza 'seas, hulgas'
soome sekoittaa 'segada, segi ajada', seota 'segamini minna; mõistust kaotada', seassa 'seas, hulgas'
isuri sekkoittaa 'segada', seas 'seas, hulgas'
Aunuse karjala sevota 'segi minna; teelt eksida', segah 'sees, seas'
lüüdi šegota 'segi minna'
vepsa segoida 'eksida; segi minna; pead kaotada, nõutuks jääda', sega 'segav asjaolu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sägamäste 'koos, segatud'. Vt ka sekeldama.

solk : solgi : solki 'vedelad jäätmed; väheväärtuslik, kõlbmatu'
○ lõunaeesti tsolk
◊ solge2,solgerdama,solgutama
● liivi zoļk 'reovesi, nõudepesuvesi'
vadja solkki 'solk'
soome mrd solkku 'toidujäätmed või reovesi', solkka 'segaselt rääkiv, segane jutt; segadus; räpane inimene'; solkata 'purssida; puterdada'; mrd 'segi ajada, ära määrida'
isuri solkkii- liitsõnas solkkiivesi '(nõude)pesuvesi, kus kartulikoori jms', šolkkia 'sorkida, segada, liigutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas solksama. Teisalt on arvatud, et rootsi laen, ← rootsi solk '(kleepuv) mustus'. Vadja ja isuri vasted võivad olla eesti keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåḷk, såḷkk 'nõudepesu- või solgivesi; toidujäätmed, mis antakse loomadele; mustus'; siåḷk 'vedelikuga solgerdama', såḷḷk '(ära) määrima', baltisaksa Solk 'loputusvesi; söögijäänused', solkern 'määrima, soperdama' ja läti mrd čolka, solkas 'solk'.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur