[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jäme : jämeda : jämedat 'suhteliselt suure ümber- v läbimõõduga'
◊ jämune
● liivi ja’mdõ 'paks, jäme'
vadja jämiä 'jäme; paks, tihe'
soome mrd jämeä 'kange, jäik, tugev, kindel'
isuri jämmiiä 'paks, tihe'
Aunuse karjala jämei 'jäme, paks'
lüüdi ďämed 'jäme, paks'
vepsa jämed 'paks, hästi toidetud'
Läänemeresoome tüvi.

karge : karge : karget 'karastav, värskendavalt mõjuv; puhas, selge; karm, range; värske, närtsimata; kõva'; mrd 'kibe, kange'
◊ karastama
● vadja karkõa 'kibe, mõru'
soome karkea 'kare, krobeline; jäme (koostiselt); hõre; umbkaudne; tahumatu, rohmakas; labane, nilbe'; mrd 'kibe, mõru'
isuri karkia 'kibe, kange; kare, krobeline'
Aunuse karjala kargei 'kibe, mõru, kange; murettegev, raske, valus; jäme, solvav'
lüüdi karged 'kibe, mõru'
vepsa karged 'kibe, mõru'
Tõenäoliselt tüve kare1 variant. Teisalt on arvatud, et tüve läänemeresoome vasted on soome karu 'viljatu; lahja; tühi; kehv', Aunuse karjala karu 'nõrk, vilets; kurat' ja lüüdi karu 'halb, vilets; haige; kurat', see tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *karō, mille vaste on gooti kara 'mure, vaev'. Mõlemal juhul võib tähenduses 'kibe, mõru, kange' olla tegemist eri päritolu homonüümiga. Veel on tüve peetud läänemeresoome-permi tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi gi̮reź, greź 'pooltoores (nt kartul)' ja komi gi̮ri̮ś 'jäme, suur'. karastama on läänemeresoome tuletis. Vt ka karask.

kibe2 : kibeda : kibedat 'teravalt mõru; pisut v torkivalt valus; kange, suur, äge; tegevusrohke ja kiire'; mrd 'väle, virk, tragi; kile, kime; hoop, valu'
◊ kibu-2, kipitama
● liivi ki’bḑi 'kibe, mõru; kange, suur, äge'
vadja tšipõa 'valus, haige; valu; haigus; haige koht, (mädane) haav, paise'
soome kipeä 'valus, haige; valu; piinav, hell, piinlik; kange, suur, äge'
isuri kippiiä 'valus, haige; valu; haige koht'
Aunuse karjala kibei 'valu; haige koht, haav, paise; valus, haige; piinlik, hell; kiire, tähtis; häda, rutt'
lüüdi kibed 'valus, haige; muhk, kärn, haav'
vepsa kibed 'valus, haige; paise, vistrik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kipet 'kibe, mõru; valus, katkine koht'.

kime : kimeda : kimedat 'kõrge, läbitungiv'
● vadja kimmiä 'ere, erk (värvi kohta)'
soome kimeä 'kime'; mrd 'ere (päikesepaiste kohta)'
isuri kimmiiä 'kime; ere, erk (värvi kohta)'
Aunuse karjala kimakko 'kime; peatäis, noomitus; suur, kange (palavuse kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla isuri keelest laenatud. Vt ka kimalane, kimama.

latakas : lataka : latakat 'suur lai ja lame; suur tükk, lahmakas'; kõnek 'hoop'
◊ latikas
● vadja latakko 'välu, (rohune metsa)lagendik', latikkõ 'lame', latikka 'latikas'
soome lattea 'lame, lapik', mrd latikka 'väike latikas; mardikas v muu putukas'
isuri ladistusella 'muljuda, pigistada saada', ladikka 'väike särg v latikas'
karjala latakka 'lame, lapik', latikka 'putukas, mardikas; villasest lõngast tehtud pael'
lüüdi laťikko 'väike latikas'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, handi ᴧoptǝχ 'madal, lausik, lame', neenetsi lǝbta 'madal, tasane maa', eenetsi lota 'tasane maa', matori lapta 'madal', on sel juhul tõenäoliselt rööpselt tekkinud. Lähedane tüvi on sõnades litakas, lutakas. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani või balti laen, ← alggermaani *flata-z, mille vasted on vanaislandi flatr 'lame, tasane', vanarootsi flater 'lame, tasane', või ← balti tüvi, mille vasted on leedu platus 'lai, avar', läti plats 'lai, avar; kauge'.

matar : matra : matart '(jäme) malk, malakas, madjakas'
◊ materdama
← balti
leedu mataras 'teivas, kang; rihm, piits'
läti matara 'ritv, vits, peenike latt', matars 'malakas, vemmal; suur mees'
● liivi matār 'kepp'

raju : raju : raju 'kange torm, maru'
● vadja raju 'torm, raju'
soome raju 'pöörane, metsik, taltsutamatu; tugev, kange, äge; suur, võimas'
isuri raju 'pöörane, taltsutamatu; halb (ilma kohta)'
karjala raju 'tugev, kõva (tuule, vihma kohta); pöörane, taltsutamatu (looma kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka raev.

tubli : tubli : tublit 'tunnustust vääriv, omadustelt hea ja sobiv; (jõult) tugev, kange, kõva, äge; (üsna) suur, priske, kopsakas, kenake'
← vene van dóblij 'vapper'

tüli : tüli : tüli 'riid; vaev, raskus'
○ lõunaeesti tülü, kirderanniku tülü
● ? soome tyly 'pahur, tõre; kale, kalk; kõrk; karm, järsk'; mrd 'raske, vaevaline, tõsine; vastumeelne, tüütav; nüri; jäik, kange; suur, tugev'
Vt ka tülgas.