[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lummama : lummata : lumman '(ära) nõiduma, meeli segama; võluma, kütkestama'
● vadja lummata '(verejooksu) sulgeda (posimisega); verejooksu sulgeda'
soome lumota 'nõiduda, võluda; lummata, hurmata'
isuri lummada 'verejooksu sulgeda; teadvusetuks muuta'
karjala lumota, lumuo 'nõiduda, võluda, loitsida; nõiakunstiga ära rikkuda'
saami lapmut 'lummusse sattuda, võlutud olla'
mari lumaš '(märkamise, tähelepanu juhtimise kohta:) (kellegi) silmi pöörama'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *klumō(ja)n-, mille vaste on nt norra mrd kluma 'keeletuks muutma'. Germaani laenude puhul on vastete olemasolu volga keeltes ebatavaline, kuid mitte võimatu, see eeldab suhteliselt varast laenamisaega.

märk : märgi : märki 'ese, kujund, kujutis vm, mis viitab millelegi; kujund, mida püütakse (lasuga) tabada; liigutus, häälitsus vm signaal millekski (hrl tegevuse alustamiseks v lõpetamiseks); nähtus, ilming, mille põhjal midagi järeldatakse, oletatakse; jälg'
← alamsaksa merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine'
Samatüveline tegusõna märkama võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma'. Laenatud on ka tüve germaani või muude germaani tütarkeelte vaste, mark1, ja saksa vaste, mark2. Vt ka tärk.