[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

toppama : topata : toppan '(mingi takistava asjaolu tõttu) liikumises peatuma v takerduma; peatama, pidurdama, seisma panema'
← alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
← saksa stoppen 'peatama, seisma panema; peatuma, seiskuma, seisma jääma'
← rootsi stoppa 'peatama, seisma panema; lõpetama; peatuma, seisma jääma; lõppema; nõeluma; täis toppima, täitma; sisse pistma v panema'
Tõenäoliselt meremeeste keele kaudu levinud sõna, täpset laenuallikat on raske määratleda. Arvatavasti on esitatud alamsaksa sõna mõnevõrra varem laenatud teises tähenduses, toppima.

toppima : toppida : topin 'midagi v kedagi kuhugi kitsasse kohta suruma, lükkama, asetama vms; (kiirustades v hooletult) midagi kuhugi panema; (kiiruga, vargsi, vägisi) andma; peale pressima, pakkuma, sokutama'
← alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
Sama alamsaksa tüvi võib mõnevõrra hiljem olla laenatud teises tähenduses, toppama. Tõenäoliselt on alamsaksa keelest laenatud ka samatüveline nimisõna, topp1.

tuupima : tuupida : tuubin 'midagi mehaaniliselt, nüri kordamisega meelde jätma, õppima; kellelegi midagi õpetama, aina ühte ja sedasama kordama; tihedalt kuhugi suruma v toppima, (täis) kiiluma'
◊ tuubil
● vadja tuuppia 'tõugata'
soome tuupata 'müksata, tonksata, tõugata, lükata'
Aunuse karjala tuupata 'ummistada, sulgeda, kinni jääda; toppida, tuupida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.