[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hark : hargi : harki 'harali asetsevate harudega ese; kahe v enama samas tasapinnas asetseva haruga põllutööriist'
● liivi ärk, aŗk 'ais; võrgukudumishark'
vadja harkki '(vilja)redel; hargikujuline detail (vankril, vokil)'
soome mrd harkki 'traalankur; ahjuhark; kärbis; kuivatusredel, sard; puunagi; kuhelik; sälk, täke'
isuri harkki 'võrgukudumishark; kuivatusredel, sard'
Läänemeresoome tüvi. Eesti tüve on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa harke 'kabli, reha'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd ārķis 'haruline pulk, hark', eesti keelest eestirootsi hark 'hark, ahjuhark'.

haru : haru : haru 'mingist tervikust jagunev või eri suunda liikuv suhteliselt iseseisev osa, haar'
◊ arenema, harali, hargnema
● liivi a’r 'oks, haru; suund'; arā 'viltu, kaldu'
vadja aro 'reha'
soome hara 'kobesti; traalankur'; mrd 'karuäke'; harava 'reha'
isuri haristua 'hargneda'
Aunuse karjala harav 'reha'
saami suorri 'haru; hargnemiskoht'
mari šor- sõnas šorβondo 'reha'
Läänemeresoome-mari tüvi. Eesti keeles on -u vana liide, murretes esineb ka liiteta tüvi ara 'haru'. Sõnas arenema on h-ta tüvevariant, mis on murretes ka tähenduses 'hargnema'. Sõnas hargnema on lisahäälik g tekkinud astmevahelduslike sõnade analoogial.