[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

tuikama : tuigata : tuikan 'rütmiliselt v hooti (nõrka, tuima) valu tunda andma, selliselt tukslema; tuksuma; vilkuma, värelema'
● soome tuikkia 'välkuda, vilkuda, sirada; pista, torkida, suskida'
isuri tuikkoi 'tuluke'
karjala tuikkoa 'välkuda, vilkuda, sirada'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud. Tüve vasted võivad olla ka lüüdi tuigada 'koliseda' ja vepsa tuikeita 'kõmmutada (püssist)'.