[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
◊ lapuline
● liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

lukk2 : luku : lukku 'vahend ukse, kaane, luugi vm sulgemiseks'
← alggermaani *lukōn-
vanaislandi loka 'lukk, riiv'
vanarootsi loka, luka 'värav, uks'
● vadja lukku, lukko 'lukk'
soome lukko 'lukk'
isuri lukku 'lukk'
Aunuse karjala lukku 'lukk'
lüüdi lukk(u) 'lukk'
vepsa lukkol 'lukk'
Läänemeresoome tegusõnatüvi, nt sõnas lukustama, võib olla eraldi germaani laen, ← alggermaani *luk-, mille vasted on nt vanaislandi lykja 'sulgema; lukku panema' ja vanarootsi lykkia 'sulgema; lukku panema'. Eesti keelest on laenatud läti luķis 'lukk, noalukk'.

riiv1 : riivi : riivi 'ukse, värava, akna jms sulgemisvahend, mille põhiosa on edasi-tagasi lükatav plaadile kinnitatud keel; luku sulgev osa'
○ riil, riim, triiv, kriiv
? ← baltisaksa Riegel 'riiv'
Sõna häälikuline kuju eeldab laenuallika baltisaksapärast hääldust (g asemel j), kuid lisaks sellele on sõna lõpuhäälik reeglipäratult muutunud. Kahtlemata on nimetatud allikast laenatud murdesõna riil. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rīv 'riiv (sulgemisvahend)'.

sagar1 : sagara : sagarat 'kõver (puu)liist värava- v uksehingeks; selle konks'
← balti
leedu stagaras 'kuivanud taimevars v (puu)oks'
läti stagaris 'ogalik'
● vadja sakara '(ukse-, akna)hing, sagar; (ukse)haak [?]; lõualiiges'
soome sakara 'ots, tipp, teravik'
? isuri sakkaara 'nurk, kus hoitakse ikoone; nurk, kus palkide otsad seinast välja ulatuvad'
Aunuse karjala sagar 'uksehing; kaare ots'
lüüdi sagar 'ots, tipp'
vepsa čagaŕ 'väike sõrm'
Vt ka sagar2.

uks : ukse : ust 'hoone v ruumi sisse- ja väljapääsu sulgev tarind'
◊ uss-2
● liivi ukš 'uks'
vadja uhsi 'uks; jalgvärav; luuk'
soome mrd uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
Aunuse karjala uksi 'uks; jalgvärav; luuk'
lüüdi ukš 'uks; jalgvärav; luuk'
vepsa ukś 'uks; jalgvärav; luuk'
saami uksa 'ukseava; uks; värav'
Läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on leedu uoksas 'avaus, õõnsus'. uss-2 liitsõnas ussaed on tüve lõunaeestiline variant, milles on toimunud muutus *ks › ss.

õu : õue : õue 'elamu ja kõrvalehitiste vaheline ala; hoov'
○ kirderanniku ou
● vadja õvvi 'siseõu'
soome ovi 'uks'
isuri ovi 'uks'
karjala ovi 'uks'
? mari omsa 'uks'
handi ɔw 'uks; värav; aknaava; jõesuue'
mansi āwi 'uks; värav'
neenetsi ńo 'uks; ukseava'
eenetsi no 'uks; sissekäik'
nganassaani ŋua 'uks'
sölkupi -a sõnas māta 'uks'
kamassi āje 'uks'
matori no, ńo 'uks'
Uurali tüvi. Teisalt on eesti sõna peetud alamsaksa laenuks samast allikast, millest on laenatud ka hoov. Vadja vaste on sel juhul laenatud eesti keelest.