[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ind1 : inna : inda 'emaslooma sugukihu'
← alggermaani *inþōn
vanarootsi inna 'sooritus, saavutus'
● liivi īnd(a) 'ind; jõud, energia; õelus, tigedus'
soome into 'ind; vaimustus; andumus'
Aunuse karjala into 'värv, välimus; elujõud, tervis; austus'
Vt ka ind2.

ind2 : innu : indu 'tegutsemisiha; õhin'
← soome into 'ind; vaimustus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tüve ind1 vaste.

manala : manala : manalat 'surnute asupaik (eesti rahvausundis)'
? ← soome mana, manala 'manala, toonela, allilm'
Soome tüve tõenäoline vaste on lõunasaami muonesje 'hea või paha vaim; kummitus, kes ennustab ette haigust või surma; nõidusest saadud haigus'. Võib olla indoiraani või algiraani laen, ← tüvi, mille vaste on nt avesta manā 'mõtlemine', vanaindia manā́ 'hardus, harduslaul, jumalakartlik vaimustus; eelarvamus'; see eeldab tähendusmuutust 'surnu mälestus, surnutele mõtlemine' > 'mana seisukorrana, vaimuna'. Varem on arvatud, et võib olla saadud sõnaühendist *maan ala 'maa-alune' (selle seletusega ei sobi saami vaste) või olla tuletis manama tüvest.

vunk : vungi : vunki kõnek 'hoog, ind'
← saksa Schwung '(liikumis)kaar; hoog; hoogsus; vaimustus, tulisus'