[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ila : ila : ila 'suust voolav veniv lima, sülg'
● ? soome nila 'mähk, kambium'; nilja 'lima'
? Aunuse karjala nila 'mahlade liikumine'
? lüüdi ńila 'mahlade liikumine'
? vepsa nila 'muda; mähk'
? saami njalli 'mähk; aeg, mil mähk kergesti puust eraldub'
? ersa nola 'mahl'
? komi ńiľe̮g 'libe'
? handi ńŏlǝmt- 'välja langema (karvade kohta); haavanduma, ära hauduma', ńel 'mähk; puumahl'
? mansi ńaľ 'niiskus, mahl, lima'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sugulaskeelte vasted ei ole kindlad, sest n-i kadu sõna alguses on eesti keeles reeglipäratu. Vt ka ilge.

sage : sageda : sagedat 'tihedasti toimuv v esinev'; mrd 'paks'
● liivi sa’gdõ 'tihe'
vadja sakõa, sakka(a), sakkia 'sage; tihe'
soome sakea 'paks; tihe, tihke; veniv; püdel'
isuri sakkiia 'tihe, paks; kõva (vihm)'
Aunuse karjala sagei 'tihe, paks; rammus'
lüüdi saged 'tihe, paks; madal (hääl)'
vepsa saged 'tihe, paks'
saami suohkat 'tihe, paks'
? mari šuko 'palju'
komi suk 'tihe, paks; sade, pära'
Läänemeresoome-permi tüvi.

seemis : seemise : seemist 'pehme ja veniv rääspargiga töödeldud ja lihvitud nahk; kalevist tihedama karusega paks puuvillane riie'
← alamsaksa semes, semesch 'seemis(nahkne); pehme seemisnahk, töödeldud ilma parkaine ja maarjata'

sitke : sitke : sitket 'vastupidav, vintske, kõva ja painutatav; veniv ja kleepuv; tugev, väsimatu'
○ lõunaeesti sik(k)e
● liivi sikţ, sitkõz 'sitke'
vadja sitkõa 'sitke; visa; range; kitsi'
soome sitkeä 'sitke; visa'
isuri sitkiä 'sitke; kitsi'
Aunuse karjala sitkei 'sitke; painduv'
lüüdi šitked 'sitke'
vepsa sitked 'sitke'
saami dađgat 'kindel, tugev'
Läänemeresoome-saami tüvi.

sülg : sülje : sülge 'suuõõnde nõristuv limane veniv vedelik'
● liivi siļg, süļg 'sülg, ila'
vadja sültši 'sülg'
soome sylki 'sülg'
isuri sülgi 'sülg'
Aunuse karjala süľgi 'sülg'
lüüdi šüľg 'sülg'
vepsa süug, süľǵ 'sülg'
saami čolga 'sülg'
ersa śeľge 'sülg'
mokša śeľgä 'sülg'
mari šüβə̑l 'sülg, ila'
udmurdi śal 'sülg'
komi śe̮lavni̮ 'sülitama'
idahandi sö̆jəγ- 'sülitama'
mansi saľγ- 'sülitama'
Soome-ugri tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teiste keelkondade keeltes, nt evengi silikse, silekse 'kaste', kalmõki šülkε̄ 'sülg'.

tai : tai : taid 'ilma pekita sealiha, nähtava rasvata liha'
On oletatud, et selle tüve vasted on soome taaja 'tihe'; mrd 'täpne, hoolas; osav; pikaldane, muutumatu; harv', Aunuse karjala toagei 'tihe, tihke; sage' ja saami dávji 'tihe, sage, korduv', dávjá 'sageli' (saami vasted võivad olla ka läänemeresoome keeltest laenatud). Sel juhul võib tüvi olla balti laen, ← balti *tankjā, mille vaste on leedu tankus 'tihe; sage', või germaani laen, ← alggermaani *tanχja-, mille vaste on saksa zäh 'sitke, vintske, kõva; veniv, viskoosne'.

tihe : tiheda : tihedat 'paljudest üheliigilistest, suhteliselt lähestikku asetsevatest osadest koosnev; väikeste vaheaegade järel korduv, sageli toimuv v esinev, sage; kompaktne, kokkusurutud, kontsentreeritud; selline, kus liite- v ühenduskohad on avadeta, pragudeta; (vedelate ainete kohta:) paks, veniv'
◊ tihke, tihu
● soome tiheä, tihku, van kirjak tihkeä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke; sage; nobe, kiire'
isuri tihhiiä 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Aunuse karjala tihei 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev; tihke, kitsas', ťihkei 'libisematu (talitee kohta); paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
lüüdi ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
vepsa ťihed 'paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas tihke on vana k-liide. tihu tähendab murretes 'tihe', tähendus 'puidumassi kuupmeeter' (alguses liitsõnas tihumeeter) on sõnale antud tõenäoliselt kirjakeeles. Vt ka tihkama.

vaar1 : vaara : vaara mrd 'kohupiim'
← vene var 'pigi', várka 'veniv ja paks vedelik'

vaik : vaigu : vaiku 'paljude taimede, eriti okaspuude eritatav sitke, veniv ja kleepuv mass; kõrvades tekkiv kollakas eritis'
● vadja vaikko '(puu- v kõrva)vaik'
soome vaikku 'kõrvavaik'
isuri vaikko 'kõrvavaik'
Aunuse karjala vaikku 'kõrvavaik'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et balti laen tüvest, mille vaste on leedu viekas 'jõud, elujõud; elu, eluiga'.