[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kellu : kellu : kellut 'labidakene mördi paigaldamiseks ja tasandamiseks'
← alamsaksa kelle 'kellu'
On arvatud, et tüvevokaal -u on tekkinud sõna kell murretes kohati esineva tüvevokaali -u mõjul.