[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kukal : kukla : kukalt 'inimese v looma pea tagaosa'
● vadja kukkula 'pealagi'
soome mrd kukku 'tipp; kuhi', kukkula 'küngas, kõrgendik'
isuri kukkula, kukkura 'küngas, kõrgendik'
Aunuse karjala kukkuri 'küngas; kuhi; tipp'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2. On oletatud, et sama tüvi on ka sõnades kukkur ja kupar. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd kukurs 'küür' .