[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ask : asa : aska 'nõidus, lumm'; mrd 'nõid'
On oletatud, et tüve vaste on mokša aksǝms 'ära needma, sajatama; ära nõiduma v võluma, lummama', eeldusel, et eesti keeles on häälikud kohad vahetanud.

auk : augu : auku 'ava pinnast, esemest vm läbi; süvend; tühik, lünk'
● liivi ouk 'auk, süvend'
vadja aukko 'auk, avaus; õõs, süvend, lohk'
soome aukko 'auk; avaus; lünk, tühimik'
isuri aukku 'auk; avaus'
karjala aukko 'madal metsamaa; auk'
Tõenäoliselt tuletis samast tüvest mis sõnas avama.

ehk 'võib-olla, vahest'
● vadja ehtši 'ehk, võib-olla; või'
soome ehkä 'ehk; vist, võib-olla; kogemata'
isuri ehki 'ehk; vist, võib-olla; kogemata; või'
Aunuse karjala ehki 'ehkki, kuigi, vähemalt'
lüüdi ehki 'vähemalt; ometi; isegi'
Võib olla tuletis vanast asesõnatüvest e-, et, või eitustegusõnast ei. Kolmanda seletuse järgi võib olla balti laen, ← eelbalti *jeh₁gā, balti *jēgā, mille vasted on leedu jėga 'jõud, tugevus', läti jēga 'võime; aru, mõistus '.

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
◊ ärgas, ärkama
● liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

hää : hää : hääd 'hea' hüva

jäik : jäiga : jäika 'kange, paindumatu, tardunud; kalk'
← soome jäykkä 'jäik; kõva, sitke'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On arvatud, et soome sõna on vana tuletis tüvest jää.

jälk : jälgi : jälki 'tugevat vastikustunnet tekitav, jäle' jäle

järk : järgu : järku 'väärtuse või tähtsuse aste teiste omasugustega võrreldes' järg1

jää : jää : jääd 'külmunud, tahkes olekus vesi'
● liivi jej 'jää'
vadja jää 'jää'
soome jää 'jää'
isuri jää 'jää'
Aunuse karjala jiä 'jää'
lüüdi ďiä 'jää'
vepsa jä 'jää'
saami jiekŋa 'jää'
mari ij 'jää'
udmurdi je̮ 'jää; rahe'
komi ji 'jää'
handi jεŋk 'jää'
mansi jāŋk 'jää; valge'
ungari jég 'jää; rahe'
Soome-ugri tüvi.

käi : käia : käia 'liivakivist vm kõvast peeneteralisest ainest kettaga seade lõikeriistade teritamiseks ja lihvimiseks'
● liivi kēja 'luisk, käi'
Võimalik, et sama tüvi, mis sõnas käima.

käkk : käki : käkki 'tihkest taignast (keedetud) piklik v ümmargune pätsike'; kõnek 'kehvasti valmistatud asi, vusserdis'
● liivi käk sõnaühendis jei käk 'jäätükk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama, mis sõnas kägar. Lähedane tüvi on nt köks. Eesti v liivi keelest on laenatud läti mrd ķeķe 'verikäkk'.

käks : käksi : käksi 'väike pootshaak hülgejahiks'
● liivi kekš 'väike pootshaak, käks'
soome keksi 'pootshaak'
Läänemeresoome tüvi. Eesti või soome keelest on laenatud vanarootsi käkse 'konks; pootshaak'. Teisalt on arvatud, et laenusuund on vastupidine: tüvi on läänemeresoome keeltesse laenatud vanarootsi keelest.

känk : kängu : känku 'kämp, kamakas'
● soome mrd känkky 'kõverik, jändrik; kohmakas; pahur'
isuri känkkü 'kämp, kamakas'
Aunuse karjala känkür 'jändrik, näss'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt kink1 ja tänk1. Vt ka kängus.

kärk : kärga : kärka 'kärgas, kivine kõrgem koht, kivine küngas'
◊ kärgas
Tundmatu päritoluga tüvi.

köök : köögi : kööki 'eri sisustusega toiduvalmistusruum'
← alamsaksa koke, köke 'köök'
Eesti keelest on laenatud vadja köökki '(laeva)köök' ja isuri köökki '(laeva)köök'.

läkk : läku : läkku mrd 'läga, pori'
← eestirootsi λlæk̲ 'adru (Fucus)'
Mõjutada on võinud ka läga. Eesti keelest võib olla laenatud läti ļeka 'pehme kleepuva aine tomp'.

mähk : mähi ~ mäha : mähki ~ mähka 'puu õhuke, kevadel mahlarikas koorealune kude'
○ lõunaeesti mäih
● vadja mähä 'mähk; valmimata (pähkli)tuum; (puu)mahl'
soome mrd mäihä 'mähk'
vepsa mäjaz, möüväz 'mähk'
lõunasaami muejsie 'õhukese koorega puu; kase mähk, õhuke koor'
Lule saami muoi´sē 'pehme karv; õhuke kelme karusnaha sisepoolel'
Läänemeresoome-saami tüvi.

märk : märgi : märki 'ese, kujund, kujutis vm, mis viitab millelegi; kujund, mida püütakse (lasuga) tabada; liigutus, häälitsus vm signaal millekski (hrl tegevuse alustamiseks v lõpetamiseks); nähtus, ilming, mille põhjal midagi järeldatakse, oletatakse; jälg'
← alamsaksa merk, merke 'märk; tähelepanu, märkamine'
Samatüveline tegusõna märkama võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma'. Laenatud on ka tüve germaani või muude germaani tütarkeelte vaste, mark1, ja saksa vaste, mark2. Vt ka tärk.

näkk1 : näka ~ näki : näkka ~ näkki mrd 'tuhar'
Tundmatu päritoluga tüvi.

näkk2 : näki : näkki 'veehaldjas'
← rootsi näck 'näkk'

ork : orgi : orki 'kepi- v vardataoline sageli terava otsaga ese'
? ← alamsaksa vorke 'suur hark, kahvel (nt heinahang, sõnnikuhark)'
Murretes esineb kohati v kadu o eest. Paiguti võib olla segunenud ora tüvega.

päkk : päka : päkka 'varvaste tagant algav tallaaluse paksenenud eesosa; kogu tallaalune v jalg; pöidla juurest algav peopesa paksenenud osa'; mrd 'pöial; seen'
● liivi päkā 'söögiks kõlbmatu seen'
soome mrd päkkä 'päkk'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt on sama tüve vasted ka liivi pä’g 'päkk', soome päkiä 'päkk', isuri pägiäin 'hobuse ja inimese jalatalla keskosa pehme koht', Aunuse karjala pägii 'pöid', lüüdi päged 'pöid'. Eesti keelest on laenatud läti peka 'labajalg, jalg, käpp', beka 'lambapuravik' ja eestirootsi päkk 'jalatald' ning võib-olla ka vadja pekkiäine 'hobuse kabja pehme tagaosa ühes kidaga' (← murdesõna pägim).

pälk : pälgu : pälku 'öösiti kaugest äikesest nähtav välgusähvatuse kuma, põuavälk'
● ? soome pälkähtää väljendis pälkähtää päähän 'meelde tulla'
? karjala pälkähteäkseh '(meelde, pähe) torgata, tulla'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt sõnas välk. Soome ja karjala vasted võivad olla rööpselt arenenud ning karjala vaste võib olla ka soome keelest laenatud.

pätk : pätka : pätka 'põletikust tingitud luuvohand hobuse, ka teiste loomade kannaliigesel, kooljaluu'
○ võpatka
← vene výpadok 'hobuse haigus'
Murretes on olnud kasutusel ka rahvaetümoloogilised variandid võipatak(as), võipätakas.

pöök : pöögi : pööki 'nahkjate lehtede ja halli koorega põhjaparasvöötme puu (Fagus)'
← alamsaksa boke 'pöök'
← rootsi bok, bök 'pöök'
Vt ka poop-.

rähk : räha : rähka 'teravate servadega kivikillud'; mrd 'rähm'
● soome mrd rähkä 'rähm; logu, kolakas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedased tüved on nt rihk, rühk, rähm.

räks : räksi : räksi 'tuleraud'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades raksama, rõksuma, täksama.

ränk : ränga : ränka 'suurt pingutust nõudev, kurnav; palju kannatusi, vaeva v raskusi põhjustav; kaalult äärmiselt raske; hulgalt, määralt, koguselt väga suur; ülitugev, ülikange, kõva; karm, vali; palju vaeva, oskusi nõudev, väga keeruline'
● ? liivi rǟnka 'viljelemata, metsik; asustamata maanurk, kolgas'
vadja rankka 'raske, ränk'
soome rankka 'äge, kõva, raske, metsik'; mrd 'kõle, vihmane, tormine; tugev'
isuri rankka 'raske, palju kaaluv; vaevaline, vaeva v jõudu nõudev; äge, tugev (vihma kohta), halb (ilma kohta)'
Aunuse karjala rankku 'äge, tugev (vihma kohta)'
lüüdi ramkkali 'tugevasti (vihmasaju kohta)'
Läänemeresoome tüvi. Esimese silbi ä on reeglipäratu. Aunuse karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ränkkä 'ränk, vaevaline; raske (ka ilma kohta); udune, pilvine'. Vt ka rank.

rääk : räägu : rääku 'punapruun hakist väiksem peidulise eluviisiga rääksuvalt häälitsev rändlind (Crex crex)' rääkuma

sälk : sälgu : sälku 'sisselõige, täke'
○ lõunaeesti tsälk
● soome mrd sälkky, sälkö 'puutükk, -kild'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab puu töötlemisel tekkivat heli. Teisalt võib olla soome-ugri tüvi, mille vasted on soome säle 'liist, varb; laast; latt', karjala sälö 'puukild, pilbas' (võib olla osaliselt soome keelest laenatud), saami čállit 'kirjutada; (lahti) lõigata (nt looma nahka nülgides, kala rookides)', mari šelaš 'tükeldama; (laastu) kiskuma; jagama, jaotama', udmurdi č́ali̮š 'viltu teritatud', komi će̮lavni̮ 'lõikama', mansi sil- 'lõikama', handi sil- 'lõikama, lahti lõikama (kala, looma), lõhestama', ungari szel 'lõikama, lõikuma'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sälk 'neitsinahk'. Vt ka sälitis.

särk1 : särgi : särki 'ülakeha kattev alusrõivas; vastav käistega meeste pealisrõivas'
← algskandinaavia
vanarootsi särker 'särk'
rootsi särk 'särk'
● liivi serk 'särk'
soome mrd sarkki, särkki 'jämedast kangast (naiste) särk'