[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aldis : alti : aldist 'millelegi vastuvõtlik; kergesti mõjutatav'
← soome altis 'millekski valmis; heatahtlik; soostuv; vastuvõtlik; kaitsetu'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *alþijaz, *alđaz.

eelis : eelise : eelist 'paremus, hea külg; eesõigus' esi

peldik : peldiku : peldikut 'käimla'
? ← alamsaksa *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk'
? ← alamsaksa spelt 'agan'
Esimene võimalik allikas on liitsõna: pōl, pūl 'veega täidetud süvend' + dīk 'tiik'. Seda ei ole küll registreeritud sõnaraamatutes, kuid sõna ei saa oma tähenduse poolest olla kirjalikes ürikutes tavaline. Teise allika puhul on -ik eesti keeles lisatud liide, nii saadud tuletise esialgne tähendus võis olla 'aganasara', mida varem kasutati ka käimlana. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pältik, päldik(o) 'käimla' ja võib-olla ka baltisaksa Peldik 'käimla'.

redis : redise : redist 'üheaastane köögiviljataim, aedrõika teisend'
○ rediis, rõdis, redi
← baltisaksa Redieß 'redis'

selis : selise : selist 'võrgulina ääristav tugev nöör'
On arvatud, et tuletis tüvest selg. Teisalt võib olla laenatud, ← alamsaksa sēl, seil, sīl 'köis, nöör', saksa Seele 'köis, nöör, mis on nelja keermega köie südameks'. Eesti keelest võib olla laenatud vadja selis 'võrgulina üla- ja allserva kinnitatud nöör'.

tellis : tellise : tellist 'väike risttahukakujuline tehiskivi'
○ te(e)lis-, telles-, tõl(l)is-
← alamsaksa tegel, teigel '(müüri)tellis(ed), katusekivi(d); tellistest ehitis'
Sõna häälikuline kuju eeldab, et otseseks laenuallikaks on olnud alamsaksa murdevariant, kus g asemel hääldati j. -is on lisatud teiste sõnade analoogial, vrd nt telliskivi ja kalliskivi.