[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahtma : ahta : ahan 'vilja parsile kuivama tõstma; tihedalt üksteise kõrvale asetama, (täis) toppima'
○ lõunaeesti atma
● vadja ahtaa 'ahta, vilja jm kuivama panna'
soome ahtaa 'toppida, kiiluda, laduda; vilja parsile kuivama panna'
isuri ahtaa 'vilja, võrke parsile kuivama panna'
Aunuse karjala ahtua 'vilja, võrke kuivama panna'
lüüdi ahtada 'vilja, võrke kuivama panna'
vepsa ahtta 'vilja jm kuivama panna'
lõunasaami voektenje 'maa sisse löödud vai võrkude kuivatamiseks'
ersa aftuma 'võrk'
mokša aftə̑ms 'võrku, mõrda sisse panema; püünist üles seadma'
? mari optaš 'panema, asetama; laduma, kuhjama; kokku panema, ehitama; peale laadima; kummutama'
komi okti̮ni̮ 'püünist, raudu üles seadma'
handi eγət- 'üles riputama, kuivama panema; pooma'
Soome-ugri tüvi. Vt ka ahas.

hunnik : hunniku : hunnikut 'hulk ühtekokku v üksteise otsa kuhjatud esemeid v ainet'
● soome hunningolla (alalütlev) 'laokil, lohakil, korrast ära'
Aunuse karjala hunnikolla (alalütlev) 'laokil, lohakil, korrast ära'
Läänemeresoome tüvi. Soome vastet on peetud ka skandinaavia laenuks, ← algskandinaavia *Hundinga (mütoloogiline germaani hõim).

laag : laagi : laagi 'aluspuu, nt pruss v plank vahelae kandetarindi ja põrandakatte, hrl laudise vahel'
Tõenäoliselt saksa laen, ← saksa Lage 'kiht, üksteise peal ja kõrval asetsevad asjad'. Vrd baltisaksa Lage 'toalagi', mis on tõenäoliselt lühenenud liitsõnast Balkenlage 'palgikiht'.

rida : rea : rida 'hulk kõrvuti v üksteise järel asetsevaid inimesi, esemeid vm; mitu, palju, hulk'
● ? liivi ridā 'puu-, haohunnik; koli'
soome mrd rita 'rida, rodu', hiirenrita 'hiire jäljed'
saami raŧŧi 'tee (lumes), põdrasaani jälg'
Läänemeresoome-saami tüvi. Soome vaste võib olla osaliselt eesti keelest laenatud.

robisema : robiseda : robisen 'tumedat õõnsat rabinat kuuldavale laskma; kiiresti üksteise järel kukkuma'
◊ krobe, krobisema, krõbe, krõbisema, robe
● liivi kro’blimi 'kare, krobeline', krobīļ 'vormitu; haruline puu'
vadja krõpisa 'krõbiseda, krõgiseda; nagiseda, ragiseda'
soome ropista 'robiseda, rabiseda, krobiseda, krabiseda; pladiseda, pladistada, trummeldada'
isuri krobissa 'krabiseda, krõbiseda'
Aunuse karjala robišta 'sahiseda, kahiseda, krabiseda', krobišta 'krabiseda, krõbiseda'
vepsa robe͔ita 'sahiseda, kahiseda, krabiseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades rabisema, kobisema, krõpsuma, rogisema. Vt ka krõbi, robi-1, robi2.

rong : rongi : rongi 'raudteerööbastel liikuv vedurist ja vaguni(te)st koosnev mootor- v elektrisõiduk reisijate v kauba veoks; üksteise järel asetsevate esemete v olendite rodu v kolonn'; mrd 'paelatäis, kõrretäis; kee, sõõr; kobar'
● ? liivi raņg 'rida; kimp; raudteerong'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Võimaliku liivi vaste tähendus 'raudteerong' on eesti keelest laenatud.

rühm : rühma : rühma 'tervikuna käsitatav (väike) hulk v kogum olendeid, esemeid vm; sarnaste tunnuste põhjal ühte kategooriasse kuuluv hulk v kogum (mingis liigituses), liik, tüüp, klass'
← balti *trūkšma-
leedu trūkšmas 'inimeste rivi üksteise taga; rodu, rühm, hulk'
läti trūkt 'katkema; puuduma, puudu olema; võpatama, ehmuma'
● ? vadja rümmü, rummu 'hunnik; kamakas, pank; salk, jõuk'
soome ryhmä 'rühm, grupp, salk; kategooria, järk, aste'; mrd 'hunnik, kuhi'
Aunuse karjala rühmü 'rühm, salk; majade rühm; suur hulk'
Murdesõna on kirjakeeles keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul.

tulp1 : tulba : tulpa 'maasse kinnitatud tugev püstine post; kohakuti üksteise alla paigutatud numbrite, sõnade jms rida'
← vanavene stŭlbŭ, stŭlpŭ 'sammas, tugipost'
Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tȭlpa 'post, tulp, sammas' (← vanema murdekeele variant tülp) ning vadja tulppa 'post, sammas'.