[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alss : alsi : alssi 'niisketes ja vesistes kohtades kasvav lehitute roheliste vartega rohttaim (Eleocharis)'
Kirjakeelde toodud murdesõna, vanas murdekeeles alsi 'kõrkjas, kaisel'. Võib olla laenatud saksa keelest, ← saksa Alse 'koirohi', Alsenach 'soo-piimputk', mrd Alsch, Älsch 'koirohi'.

ass : assi : assi '(vankri) telg'
← alamsaksa asse 'telg'

kaiss : kaisu : kaissu 'embus, sülelus'
On arvatud, et lastekeelne moodustis tüvest kaenal.

kants1 : kantsi : kantsi 'kaitseehitistega ümbritsetud tugevasti kindlustatud asula; kindel tugi, võimas tugipunkt'; mrd 'kaitsemüür; varemed; alusmüür; kõrgendik; vall, kuhjatis'
○ kirderanniku kantsi
← alamsaksa schanze 'kuiv haokubu; kindlustus, (kaitse)vall, kaitserinnatis'

kants2 : kantsu : kantsu mrd 'taime tüügas, konts; kannikas; millegi tagumine või alumine osa; jahvatamisel, rehepeksul üle jäävad tera osad'
Häälikuliselt ajendatud tüvi (lähedased tüved on nt konts1 ja känts) või variant tüvest kand, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul.

kass : kassi : kassi 'kaslaste hulka kuuluv koduloom (Felis catus domesticus)'
← vene kóška, mrd košá, košára, košúra 'emakass'
Kuna vene keeles ei esine häälikuliselt täpselt laenuallikaks sobivat sõna, siis on arvatud, et laenatud on eri liidetega sõnadest üldistatud tüvi koš-. On oletatud, et sõna võib olla ka vanem, vanavene laen, sel juhul on selle vaste liivi kaš 'kass' ja võib-olla ka soome mrd kasi 'kass; vilgas, tragi (poiss)laps; lurjus', isuri kasi 'kass', Aunuse karjala kaži 'kass', lüüdi kaži 'kass' ja vepsa kaži͔ 'kass'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kassi 'kass'.

kauss : kausi : kaussi 'savist, klaasist vm materjalist ümmargune v ovaalne sügav(am) nõu harilikult toitude säilitamiseks v serveerimiseks'
← läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
On ka arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kouwese, kouwesche, kauseke '(suur) kauss'. Varem on laenatud tüve balti vaste, kahv. Eesti keelest on laenatud soome mrd kaussi 'kulp, kopsik'.

lass : lassi : lassi 'väike ankur, lähker'
← saksa Flasche 'pudel'
Laenatud on ka tüve alamsaksa või rootsi vaste, plasku.

mansa : mansa : mansat kõnek 'kamp, punt, meeskond'
← saksa Mannschaft 'meeskond'

pants : pantsu : pantsu 'suur raske tükk'
● liivi pantskõz (hrl mitm) 'kalts, räbal'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades ponts, põntsuma, pänts.

pass : passi : passi 'teatav dokument'
← saksa Paß 'pass'
Paljudes keeltes tuntud sõna on tähendanud 'läbikäiguluba' ja on algselt pärit ladina keelest, ← ladina passus 'samm'.

rass : rassi : rassi 'suurte teravatipuliste lehtedega hallikas pehmekarvane rannikualade rohttaim (Cynoglossum)'; mrd 'takjanupp'
○ krass, (k)räss
On oletatud, et võib olla alamsaksa laen, allikaks mõni tegusõnast krassen, kratzen 'kraapima, kratsima, kriimustama' tuletatud nimisõna. Saksa keeles esineb seda tüve sisaldavaid taimenimetusi, nt saksa Kratzdistel 'ohakas'. Otsene laenuallikas ei ole teada.

tass : tassi : tassi 'sangaga varustatud väiksem jooginõu'
← saksa Tasse 'tass'
Eesti keelest on laenatud vadja tassi 'tass' ja osaliselt võib-olla eestirootsi tass 'alustass; tass'.

varss : varsa : varssa 'noor hobune'
← algindoiraani *varsa-
osseedi wyrs 'täkk'
vanaindia vŕ̥ṣan- 'mees; isasloom; mehine'
● liivi vārza 'varss'
vadja varsa 'varss; täkk'
soome varsa 'varss'
isuri varsa 'varss'
Aunuse karjala varzu 'varss'
lüüdi varz 'varss'
vepsa varz 'varss'
? ersa vašo 'varss'
? mokša vaša 'varss'