[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

edel : edela : edelat 'lõuna ja lääne vaheline ilmakaar' esi
● liivi jedāl 'lõuna'
vadja etelä 'edel'
soome etelä 'lõuna'
isuri eteelä 'lõuna'

vaal1 : vaala : vaala 'suur kalataolise kehaga mereimetaja (Cetacea)'
← saksa Wal, Walfisch 'vaal'
Varem võib olla laenatud tüve germaani vaste, valas-.

vaal2 : vaalu : vaalu ' kokkuriisutud viirg, vall, heinakaar'
← vene val 'vall, muldvall'

vall1 : valli : valli 'piklik kuhjatis'
← alamsaksa wal 'muldtamm; kindlusevall'

vall2 : valli : valli 'nöör v tross purje ülestõmbamiseks'
← saksa Fall 'vall, tross purje ülestõmbamiseks'
Osaliselt võib olla rootsi laen, ← rootsi fall 'vall'.

vask : vase : vaske 'punakas pehme metall, keemiline element (Cu)'
● liivi vašk 'vask'
vadja vahtši 'vask'
soome vaski 'vask'
isuri vaski 'vask'
Aunuse karjala vaski 'vask'
lüüdi vašk 'vask; messing'
vepsa vaśk 'vask'
saami veaiki 'vask'
ersa uśke 'juhe, traat'
mokša uśkä 'traat; kett'
mäemari van -βaž sõnas βǝrγeńǝ-βaž 'vasemaak'
udmurdi -veś sõnas azveś 'hõbe'
komi -i̮ś sõnas ezi̮ś 'hõbe'
handi wŏχ 'metall, raud; raha; kopikas'
mansi -wǝs sõnas ātwǝs 'plii'
ungari vas 'raud'
neenetsi jeśa 'raud; metall; raha'
eenetsi ƅ́aśi 'raud; metall; raha'
nganassaani basa 'raud; metall; rubla, raha'
sölkupi kuə̑sə 'raud'
kamassi båzå 'raud'
matori besā 'raud'
Uurali tüvi. Kuna vask oli esimene metall, millega uurali hõimud kokku puutusid, siis tõenäoliselt on läänemeresoome keeltes säilinud tüve algne tähendus. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka indoeuroopa keeltes, nt armeenia oski 'kuld' ja tohhaari wäs 'kuld', mistõttu tüve on peetud ka varaseks indoeuroopa või tohhaari laenuks või rändsõnaks.

vast 'ehk, võib-olla; äsja, hiljuti'
◊ vastama, vastik, vastne, vastu
● liivi vastõ 'vastu'; vastli 'ebameeldiv, vastik'
vadja vassa 'alles, vast; äsja, hiljuti'; vassaa 'vastu; vastas; vastu, asemel, eest'; vasata 'vastata; vastutada; vastu minna, vastu võtta'
soome vasta 'alles; äsja, hiljuti'; vastata 'vastata; vastutada; vastav olla'; vastaan 'vastu'
isuri vast 'äsja; alles'; vassada 'vastu võtta; vastata; vastutada'
Aunuse karjala vastah 'vastu'; vastata 'vastu rääkida; vastu võtta; vastutada'
lüüdi vaste 'vastu, äärde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
vepsa vastha 'vastu'; vaste 'vastu, juurde'; vastata 'vastu võtta; vastu teha'
saami vuostá 'vastu; suunas'
ersa vastoms 'kohtuma; vastu võtma'
mokša vasta 'koht, paik; voodi; vahemaa'
? mari βaštareš 'vastas; vastu'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-volga tüvi. Tüve algne tähendus on ilmselt säilinud mokša keeles. Tuletises vastik on silbid koondunud (< *vastakkainen). Sõna vastu on vana viisiütleva käände vorm (< *vastoin). Vt ka võst.

vedel : vedela : vedelat 'voolav, selline, mis ei hoia kindlat kuju, mitte tahke ega gaasiline' vesi

veel (ajalisi suhteid väljendav määrsõna); 'lisaks, peale selle'
← balti
leedu vėl 'taas, uuesti'
läti vēl 'veel; uuesti'
● liivi ve’l 'veel'
soome vielä 'veel'
isuri veel 'veel'
Aunuse karjala vie 'veel'
lüüdi vie 'veel'
vepsa völ, vüu 'veel'

vesi : vee : vett 'tavalisim vedelik maakeral, H₂O'
◊ vedel, vetikas, vettima
? ← indoeuroopa *wed-
heti watar 'vesi'
armeenia get 'jõgi'
sanskriti udán 'laine; vesi'
vanakreeka hýdōr 'vesi'
rootsi vatten 'vesi'
saksa Wasser 'vesi'
inglise water 'vesi'
läti ūdens 'vesi'
vene voda 'vesi'
● liivi ve’ž 'vesi'; vie’ddõl 'vedel; õhuke'
vadja vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
soome vesi 'vesi'; vetelä 'vedel'
isuri vesi 'vesi'
Aunuse karjala vezi 'vesi'; vedeü 'niiske, märg'
lüüdi veži 'vesi'; veďel 'vedel; pehme'
vepsa vezi 'vesi'
ersa veď 'vesi'
mokša veď 'vesi'
mari βüt 'vesi'
udmurdi vu 'vesi'
komi va 'vesi'
mansi wit 'vesi'
ungari víz 'vesi'
neenetsi jiʔ 'vesi'
eenetsi bi(z) 'vesi'
nganassaani bi̮ʔ 'vesi'
sölkupi üt 'vesi'
kamassi bш 'vesi; jõgi'
matori bü 'vesi; jõgi'
Võib olla ka uurali tüvi. vedel on läänemeresoome tuletis. vetikas on tuletis, mis murretes tähendas 'vesine, soine', kujul vetik, (mitm) vetikad 'looteveed', tänapäevases tähenduses võeti kasutusele keeleuuenduse ajal.

vest : vesti : vesti 'käisteta riietusese'
← saksa Weste 'vest'
Saksa sõna algallikaks on ladina vestis 'riietusese, rõivas, rüü'.

viil1 : viili : viili 'hammastatud pinnaga tööriist õhukese materjalikihi kõrvaldamiseks'
← alamsaksa vile 'viil'
Ka samatüveline tegusõna viilima 'viiliga töötama' võib olla alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa vilen 'viilima'. Vt ka viilima.

viil2 : viilu : viilu 'katuse otsa sulgev seinapind'
● vadja viilo 'katuseviil'
soome mrd viilo 'katuse tugipuu; katusehari; katuseviil'
isuri viila 'katuseviil'
Aunuse karjala viilo 'katuse tugipuu; katuseviil'
Läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis viil3.

viil3 : viilu : viilu 'lapik tükk, lõik; riba'
● liivi vī’l 'viil, lõik'
vadja viillää 'juurde v välja lõigata'
soome viillä, viiltää 'lõigata, lahti lõigata, viiludeks lõigata; sisse lõigata'
isuri viiltää 'lõikadraga uudismaad teha; teravalt valutada'
Aunuse karjala viiltä 'välja lõigata'
lüüdi viiľdä 'juurde lõigata, lahti lõigata, välja lõigata'
vepsa viľdä 'lõigata, juurde lõigata'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla ka saami vadjat 'lõigata'. Vt ka viil2.

vill1 : villa : villa 'lamba või muu sõralise karvad ja neist saadav kiud'
← balti
leedu vilna 'vill'
läti vilna 'vill'
preisi wilna 'pintsak, kuub'
● liivi vīla 'vill'
vadja villa 'vill, villane riie'
soome villa 'vill, villane riie'
isuri villa 'vill'
Aunuse karjala villu 'vill; habemeude'
lüüdi vill(e͔) '(lamba)vill'
vepsa vill 'vill'

vill2 : villi : villi 'vedelikuga täitunud moodustis nahal või limaskestal'
← alamsaksa swel 'paise'
Eesti keelest on laenatud vadja villi 'vill, rakk, vistrik, konnasilm'.

visa : visa : visa 'järjekindel; vastupidav; aeglane, vaevaline'
● liivi vizā 'kõva; tugev, kange; visa, kangekaelne'
soome visa 'näsupuit, salmiline puit; näsuline'
Aunuse karjala viza liitsõnas vizakoivu 'maarjakask; Karjala kask'
lüüdi viža liitsõnas vižakoiv 'maarjakask; Karjala kask'
Läänemeresoome tüvi.

viss : vissi : vissi 'väike hapu õun'; piltl 'pahur inimene'
Tundmatu päritoluga tüvi.

vist 'arvatavasti, tõenäoliselt'
← rootsi viss 'kindel; teatav, teatud'
Lühenenud variant laentüvest moodustatud tuletisest vissisti. Murretes on tuntud ka laenuallikale otseselt vastav tüvisõna viss 'kindel'.

voll : volli : volli kõnek 'volt' volt

vull : vulli : vulli 'mull' vulisema

võll : võlli : võlli 'laagrites pöörlev masinaosa, mis kannab üle pöördemomenti'
← alamsaksa welle 'võll, valts; silinder'

võsa : võsa : võsa 'kasutamata rohumaale tekkiv lehtpuude noorendik või põõsastik'
◊ võsu
● liivi võzā 'võsu'
vadja võsa, võso 'võsa; võsu'
soome vesa 'võsu'
isuri vesa 'võsu'
Aunuse karjala veza 'võsu; võsa'
lüüdi veza 'võsu'
vepsa veza 'võsu'
Läänemeresoome tüvi. Murretes on võsa ja tuletis võsu samatähenduslikud, kirjakeeles on nende tähendused eristatud. Vt ka võpsik.

võst : võstu : võstu 'vastuvõtt'
Keeleuuenduse ajal vast ja võtma tüvede koondamisel moodustatud tehistüvi.

võsu : võsu : võsu 'taime maapealne osa, vars koos lehtedega; järeltulija' võsa

väil : väila : väila 'läbisõidutee ühest ookeanist teise; suur kesklinnast mööda viiv liiklustee'
← soome väylä 'laevasõidutee; väin; tee; liiklussoon'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud tüve väin vasteks.

ädal : ädala : ädalat 'pärast niitmist uuesti kasvama hakanud rohi'
← balti
leedu atolas 'ädal'
läti atāls 'ädal'
preisi attolis 'ädal'
● liivi a’ddõl 'ädal'
Eesti keelest on laenatud vadja ätälä 'ädal', isuri ättäälä 'ädal' ja soome mrd ätelä 'ädal'.