[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aabe : aape : aabet 'kirjatäht'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast, moodustatud tähestiku kahe esimese tähe nimetustest.

aade : aate : aadet 'ülev mõte'
← soome aate 'idee, aade, vaade; mõte'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus.

aader : aadri : aadrit van 'veresoon'
○ aater
← alamsaksa ader(e) 'kõõlus; veresoon'

aam : aami : aami 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'
← alamsaksa am(e) 'veini, harvem õlle mõõt'

aare : aarde : aaret '(peidetud) väärisvara; miski v keegi väga väärtuslik'
← soome aarre 'varandus, vara'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud germaani või skandinaavia laenuks, ← alggermaani *arđi-, mille vaste on nt vanaülemsaksa art 'kündmine', või ← algskandinaavia *arđo-, mille vaste on nt vanaislandi ǫrð (mitm arðir) 'saak, aastasaak'. Vt ka maare1.

ahven : ahvena : ahvenat 'punakate uimedega kala (Perca fluviatilis)'
● liivi o’unõz 'ahven'
vadja ahvõn 'ahven'
soome ahven 'ahven'
isuri ahven 'ahven'
Aunuse karjala ahven 'ahven'
lüüdi ahveń 'ahven'
vepsa ahven 'ahven'
saami vuoskku, vūskkon 'ahven'
Läänemeresoome-saami tüvi.

aken : akna : akent 'raamitud klaasiga avaus valguse ja õhu sissepääsuks'
← vanavene okŭno 'aken'
● vadja akkuna 'aken; räppen, leitse-, suitsuauk'
soome akkuna 'aken'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi akk 'aken; ava; tõmbeava, suitsuauk'.

amet : ameti : ametit 'ülesannete kompleks, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab ka tasu; (elu)kutse, kutseala; teenistus-, töökoht; tegevus, töö'
○ am(m)at, ammet, anep
← alamsaksa ammet 'käsitöö; tsunft; amet'
Peamiselt Läti piiri ääres levinud murdevariante amat, ammat on võinud mõjutada läti keel või need on laenatud läti keelest, ← läti amats 'amet, töökoht'. Eesti keelest võivad olla laenatud eestirootsi ammet, ammbet, ambäit 'amet, töö, tegevus'.

haamer : haamri : haamrit 'vasar'
← alamsaksa hamer 'haamer'

hame : hame : hamet mrd 'särk; vanaaegne seelik; rätik'
○ lõunaeesti hamõh
← alggermaani *χami-z
vanaislandi hamr 'kest, kuju; kaitsevaim'
norra ham 'nahk'
alamsaksa ham 'kate, kest; päramised'
● liivi a’m 'seelik; kuub'
vadja amõ 'endisaegne pikk villane pihtseelikutaoline rõivas'
soome hame 'seelik; kleit'
isuri hame 'seelik; kleit'
karjala hameh 'seelik; kleit'

kaame : kaame : kaamet 'surnukahvatu; jube, õudne'
← soome kaamea 'õudne, kole'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. On andmeid, et tüvi on olnud ligilähedases tähenduses tuntud ka saarte murdes: kaam 'vaikne, kahvatu', kaame 'kahvatu, hallikas'. Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka kamul.

kaamel : kaameli : kaamelit 'ühe v kahe küüruga kandeloom (Camelus)'
○ kamel, kammel, kammeljas
← alamsaksa kamēl 'kaamel'
Meile alamsaksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud loomanimetus pärineb algselt araabia või heebrea keelest, ← araabia ğamal, heebrea gamal 'kaamel'. Loomaga tutvuti piibli kaudu.

kaaren : kaarna : kaarnat 'ronk (Corvus corax)'; mrd 'katuse viilulauad'
● liivi kārnaz 'kaaren; vares; puust konks, mis hoiab katuselaudu kinni'
soome kaarne 'kaaren'
isuri rhvl kaarne 'kaaren [?]'
Aunuse karjala kuarneh 'kaaren'
vepsa karni̮š 'vares'
saami gáranas 'kaaren; maja ots'
ersa kŕenč 'kaaren'
mokša krańč 'künnivares'
mari kurnə̑ž 'kaaren; harksaba'
udmurdi ki̮rni̮ž 'kaaren'
komi ki̮rni̮š 'kaaren'
neenetsi χǝrna, χǝrŋeʔ 'kaaren'
matori karguj 'kaaren'
Uurali tüvi. Eri keelte või keelerühmade vasted võivad olla ka rööpselt tekkinud. Häälikuliselt lähedasi ronga või varese nimetusi leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina corvus 'ronk', cornix 'vares', vanakreeka korónē 'vares'. Vt ka kaarel.

laen : laenu : laenu 'raha, ese vm, mis on antud kasutada ja mille peab kokkulepitud tähtajaks tagastama; ülevõetud aines v element'
○ lõunaeesti lain, kirderanniku lain
← alggermaani *laiχ(w)na-
algskandinaavia *laiχna
vanaislandi lán 'laen'
vanarootsi lān 'laen'
● liivi lainõ 'laenata'
soome laina 'laen'
isuri laina 'laen'
Aunuse karjala laihin 'laen'
lüüdi laihina '(loonus)laen'
Germaani või noorem, skandinaavia laen.

lame : lameda : lamedat 'tasane, suuremate kõrgenditeta (ja süvenditeta)' lamama

samet : sameti : sametit 'madala tiheda püstkarvastikuga riie'
← alamsaksa sammet, sammit 'hinnaline siidist kangas'

vaagen : vaagna : vaagnat 'liud, ümmargune v ovaalne madal lauanõu toitude lauale asetamiseks; puusaluudest ja ristluust moodustuv lai luude rõngas, mis on toeseks siseelundeile'
○ vaanas, vaane, vaangas
← vene mrd vagán 'puidust küna v vaagen'

vaen : vaenu : vaenu 'sallimatus, vihkamine'
○ lõunaeesti vain, kirderanniku vain
← vanavene vojna 'sõda'
● soome vaino 'tagakiusamine, vaenamine'
karjala rhvl vaino 'sõda'
Teisalt on peetud balti laenuks tüvest, mille vasted on läti vaina 'süü, eksimus' ja leedu vajoti 'taga ajama'. Vanas kirjakeeles esineb sõna sageli tähenduses 'sõda'.