[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alp : albi : alpi 'edev, edvistav; rumal(uhke); narr'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Sellele viitab vokaalivaheldus a ~ u, murretes nt ulp 'edev', ulp-alp 'kergats'. Mõjutada on võinud ka saksa kõnek albern 'alp, lapsik, narr'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi halep 'inimene, kes tahab ühel päeval üht ja teisel teist', halpat 'kõhklev, otsustusvõimetu; lohakas, hooletu'.