[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

agul : aguli : agulit '(vilets, armetu) ääre-, eeslinn'
← vanarootsi hakul-, hagull- liitsõnades hakulverk, hagullverk 'ristatud teivastest aed'

ahel : ahela : ahelat 'kett'
← alggermaani *χāχilaz, *χāχlō
vanaislandi hæll 'kepp, teivas, vai'
vanarootsi (tiūþer-) hæ̅l 'pulk; tikk'
vanaülemsaksa hāhala, hāhila, hāhla, hāla 'konks, mille otsas pada tulel ripub'
● vadja ahila 'kett; raudkütke; vangiahelad'
soome haahla 'rauast v puust pajaahelad, pajakook; rauast kett, mille konksu otsas pada ripub'
isuri hahlad (mitm) 'kandepuud ja selle põikpuud ühendavad klambrid; pajaahelad'
Aunuse karjala huahlu 'konks ahjukoldes paja riputamiseks'
lüüdi huahlad (mitm) 'pajaahelad'
vepsa hahl 'pajakonks'

all 'millestki madalamal; millegagi kaetuna' ala

amb : ammu : ambu 'vibupüss'
● vadja ampua 'tulistada, (maha) lasta; (välku) lüüa; nõelata'
soome ampua 'lasta, tulistada; söösta, viskuda'
isuri ampua 'lasta, tulistada; välku lüüa; nõelata'
Aunuse karjala ambuo 'lasta, tulistada; nõelata'
lüüdi ambuda 'lasta, tulistada; välku lüüa'
vepsa ampta 'lasta, tulistada; välku lüüa'
saami ábbut 'üle keeda, kõvasti keeda'
udmurdi i̮bi̮ni̮ 'laskma, tulistama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

amet : ameti : ametit 'ülesannete kompleks, mida isik täidab oma töökohal ja mille eest ta saab ka tasu; (elu)kutse, kutseala; teenistus-, töökoht; tegevus, töö'
○ am(m)at, ammet, anep
← alamsaksa ammet 'käsitöö; tsunft; amet'
Peamiselt Läti piiri ääres levinud murdevariante amat, ammat on võinud mõjutada läti keel või need on laenatud läti keelest, ← läti amats 'amet, töökoht'. Eesti keelest võivad olla laenatud eestirootsi ammet, ammbet, ambäit 'amet, töö, tegevus'.

amm : amme : amme 'naine, kes imetab võõrast last'
← alamsaksa amme 'amm'

ammu 'suhteliselt palju v pikka aega tagasi; liiatigi; alles'
● liivi amū 'ammu'
vadja ammu- liitsõnas ammuaikaa 'väga ammu'
soome ammoin 'vanasti, ammu'
isuri aamuin 'ammune; ammu'
Aunuse karjala ammui 'ammu'
lüüdi amu 'ammu'
vepsa amu 'ammu'
Läänemeresoome tüvi.

amps : ampsu : ampsu '(hammustatud) suutäis'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

aul : auli : auli 'Eestis läbirändajana tuntud väike sukelpart (Clangula hyemalis)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, matkib linnu kevadist laulu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi linnunimetusi on sugulaskeeltes, nt soome alli 'aul', karjala alli 'aul', lüüdi aľľi 'aul', komi mrd avli̮k 'aul', handi awleχ, allaj 'teatud part', ning naaberkeelteski, nt vene mrd al(l)ejka, aulyk, aulják 'aul', rootsi mrd alla, alle 'aul'.

imal : imala : imalat 'lääge, vastumeelselt magusavõitu'
◊ imar
● liivi imāb(i) 'mage'
vadja imiä, imelä 'imal, lääge'
soome imelä 'magus; imal, lääge'
isuri immeelä 'imal, lääge'
Aunuse karjala imel 'imal, lääge'
lüüdi imel 'mämm'
vepsa imeľ 'imal, lääge'
? saami amiidit 'maitseda, maitsev olla'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. imar on teise liitega variant, taim on nimetuse saanud oma maitse järgi. Vt ka enelas.

kamal : kamalu : kamalut 'mõlemad peod õõnsust moodustavatena koos; pihk, peopesa'
● liivi kōmal 'kamal'
vadja kahmalo, kahmolo, kahmõlo 'kamal, kamalutäis'
soome kahmalo 'kamal, kamalutäis'; mrd 'sületäis'
isuri kahmola 'kamal'
Aunuse karjala kahmalo 'kamal, kamalutäis'
lüüdi kamahl 'kamal, kamalutäis'
vepsa kahmal 'kamal, kamalutäis'
Läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis sõnas kahmama.

kamul mrd 'ajal, aegu'
On arvatud, et sama tüve variant mis vanemast murdekeelest registreeritud sõnades kaam, kaame, kaame.