[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kaugas : kauka : kaugast 'tasku, eriti kahekordse pihaga meestesärgi põu, mida kasutati taskuna'
? ← läti kabata 'tasku'
Läti sõna võib olla laenuallikaks, kui eeldada keerulist muganemiskäiku: läti sõna lõpuosa -ata on asendatud liitega -ugas, selle liite lisamisel on -b- vokaalide vahelt kadunud.

koomits : koomitsa : koomitsat mrd 'osmik, onn, kuur, kuut, varjualune, panipaik'
○ komistik, kommits, koonits
← vanavene gumĭno 'viljapeksuplats; rehealune'
● vadja koomina 'rehealune'
soome mrd kuomina 'rehepeksuruum'
isuri koomina 'rehealune'
Aunuse karjala kuomino 'rehe kõrvalruum'
lüüdi guomin 'rehepeksuruum'
vepsa gomin 'rehepeksuruum'
Sõna on laenatud eesti keelde korduvalt ja murdesõnad kumna, komin ja kominas ning läänemeresoome keelte vasted on tõenäoliselt nooremad laenud vanavene või vene keelest, ← vene gumnó 'viljapeksuplats; rehealune'. Vanavene no-liide on asendatud ts-liitega.

korvama : korvata : korvan 'puudust tasa tegema; asendama'
← soome korvata 'korvata'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on tuletis tüvest kõrv.

krehvtine : krehvtise : krehvtist 'kange, teravamaitseline'
← saksa kräftig 'tugev; toitev, rammus'
Laenu muganemisel on saksa liide asendatud ne-liitega.

liistik : liistiku : liistikut 'naiste pihik, abu'
○ liivistik, liivistükk, liipstük
← alamsaksa līvstück 'pihik, nöörpihik'
Alamsaksa laenuallikas on liitsõna: līf 'ihu, keha' + stücke 'tükk'. Laenu muganemisel on liitsõna teine osis rahvaetümoloogiliselt asendatud (st)ik-liitega.

mahkjas : mahkja : mahkjat mrd 'magedavõitu'
Võib olla tuletatud sõnast mage, kusjuures ebatavaline ühend -gj- on asendatud ühendiga -hkj-.

pael : paela : paela 'pikk kitsas ribakangas, harvem nöör, mida kasutatakse kaunistamiseks, tugevdamiseks, kokkusidumiseks jms'
○ kirderanniku paul
? ← alggermaani *fatla-
● liivi pa’ggõl 'pael jalatsitel, nöör'
vadja pagla 'pael, nöör; köis; traat'
soome paula 'nöör; pael, püünis'
isuri pagla 'võrgu, nooda nöör; kingapael'
Aunuse karjala paglu 'nöör, viisupael; paeluss'
lüüdi pagl 'viisupael'
vepsa pagl 'nöör; viisupael'
Alggermaani *fatla- on oletatav rööpvariant sõnale *fatila-, mille vasted tütarkeeltes on nt saksa Fessel 'kütke, ahel', vanaislandi fetill (mitm fatlar) 'side, kanderihm', rootsi mrd fätlar, fäslar (mitm) 'kandeköied, rihmad'. Raskesti hääldatav tl-ühend on laenamisel asendatud kl-ühendiga. Vt ka kablutama1.

paistma : paista : paistan 'valgust ja/või soojust kiirgama; soojuskiirguses soojendama; näha olema; näima, tunduma'; mrd 'küpsetama'
? ← alggermaani *bā-ja-
vanaülemsaksa bā(j)en 'soojendama, hauduma'
keskülemsaksa bæjen 'soojendama, hauduma; kõrvetama, küpsetama'
saksa bähen 'soojendama, hauduma'
● liivi paistõ 'paista, särada'
vadja paissaa 'paista, näha olla; särada; küpsetada'
soome paistaa 'paista, särada; küpsetada'
isuri paistaa 'paista, särada; küpsetada'
Aunuse karjala pastua 'küpsetada; kõrvetada, lõõsata'
lüüdi paštada 'küpsetada; paista, särada'
vepsa paštta 'küpsetada; paista, särada'
Arvatakse, et germaani liide on asendatud oma liitega -ista-. Sama germaani tüvi on laenatud sõnas peesitama ja võib-olla ka sõnades paaduma, peitma. Vt ka paisuma.

püstol : püstoli : püstolit 'käest lastav üksikisiku tulirelv'
← saksa Pistol(e) 'lühikese toruga käsitulirelv'
Esimese silbi i võib olla ü-ga asendatud sõna püss mõjul.

suhkur : suhkru : suhkrut 'magusamaitseline kristalne toiduaine'
○ sukur, suhker
← saksa Zucker 'suhkur'
Tüve häälikulist kuju on ilmselt mõjutanud vene sáhar 'suhkur'. On arvatud, et sõna lõpp võib olla eesti keeles asendatud eesti ur-liitega, aga saksa ja ka nt rootsi keeles on varasemal ajal kirja pandud ur-lõpulisi variante, nt vanaülemsaksa zucura, rootsi sockor, suckur. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit mõnest India keelest, vrd nt vanaindia śarkarā 'suhkur; kruus'. Eesti keelest on laenatud vadja su(u)kkuri 'suhkur'.

tengelpung : tengelpunga : tengelpunga 'rahakott'
○ tenkelpuus
← baltisaksa Denkelbuch 'kirjatasku, taskuraamat, märkmik'
Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus: laenuallika esiosist on seostatud ja häälikuliselt kohandatud sõnaga teng1, mis on mõjutanud ka sõna tähendust, järelosis on asendatud tähenduselt sobiliku sõnaga pung2.

vars : varre : vart 'rohttaime maapealne tugiosa; tööriista vm tarbeeseme küljes olev käepidemena toimiv pikem osa'
◊ varrukas, varsti, vart1
● liivi vaŗž 'taimevars; tööriista vars'
vadja varsi 'taimevars; seenejalg; tööriista vars; (saapa- v suka)säär'
soome varsi 'taimevars, tüvi; tööriista vars; kere, keha; äär, serv'
isuri vars 'taimevars; tööriista vars'
Aunuse karjala varzi 'tööriista vars; serv, äär'
lüüdi varž 'tööriista vars'
vepsa varź 'käepide; taimevars'
mari βurδo 'taimevars; käepide, tööriista vars'
Läänemeresoome-mari tüvi. Tuletis varrukas lähtub varasemast kujust *varti-ukka-s > *vardukas. Määrsõnas varsti on varasem viisiütleva käände lõpp asendatud sti-lõpuliste määrsõnade analoogial sti-liitega, viisiütlevavormiline on nt soome varsin 'päris, üsna'. vart on moodustatud ta-liitelisest tegusõnast *vart-ta-. Vt ka varras.

vilistlane : vilistlase : vilistlast 'kooli lõpetanu; üliõpilasorganisatsiooni endine tegevliige'
← saksa Philister 'väikekodanlane, filister; vilist'; kõnek 'üliõpilaskorporatsiooni vilistlane; kõrgkooliga mitteseotud inimene'
Laenu muganemisel on saksa liide asendatud lane-liitega. Tüvi oli varem tuntud piiblitõlke kaudu Palestiina rahvanimetuses vilistid, ← heebrea pǝlištīm 'vilistid'.

vuks- liitsõnas vukssaag 'käsisaag'
← saksa Fuchsschwanz 'rebasesaba; käsisaag'
Laenuallikas on liitsõna, Fuchs 'rebane' + Schwanz 'saba'. Liitsõna esikomponent on laenatud, järelkomponent asendatud sisult sobiva sõnaga. Murdeti esineb ka tervikuna laenatud liitsõna vuksvants.