[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kott1 : kota : kotta 'suur lohmakas jalats'
← vene mrd kot (hrl mitm kotý) 'vildist ja nahast säärteta meestejalats'

kott2 : koti : kotti 'kinnine suletava suuga ese asjade transportimiseks v hoidmiseks'
← alggermaani *kuđđan
inglise van cod 'munandikott; kott; ümbrik'
rootsi kudde 'padi'; mrd 'hernekaun', mrd kodd 'munandikott'
islandi koddi 'padi'
● liivi kuoţ 'kott'
vadja kotti 'kott'
soome mrd kotti 'kott; munandikott; emakas; platsenta'
karjala hrv kotto 'kärjekann, kärg'

lott : loti : lotti 'naha- v rasvavolt; vana vormitu müts'
◊ lotakas, lotendama, lotu
● vadja lottollaa, lottoza 'lontis'
soome lotto 'lõtv, rippuv', lotto-, lotta- liitsõnades lottokorva, lottakorva 'lontkõrv; peast eemale hoiduvate kõrvadega'
isuri lotta- liitsõnas lottakorva 'suurte kõrvadega, lontis kõrvadega'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lotsis, lokk2, lokuti, lätu. Vt ka lodu1, loterdama.

lotu : lotu : lotu 'vana vormitu müts' lott

nott : noti : notti 'ümmargune puupakk, puutomp, ront'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

ots : otsa : otsa 'tipmine osa; eseme lühem v väiksema pindalaga külg; algus ja/või lõpp; laup'
◊ otse, otsus
● liivi vȱntsa 'otsmik'
vadja õttsa 'pea, ots'
soome otsa 'otsmik'
isuri otsa 'ots; otsmik'
Aunuse karjala očču 'otsmik; maja fassaad, esikülg'
lüüdi otš 'otsmik; ots; ülaosa'
vepsa oc 'otsmik'
mari ońč́ə̑l 'esiosa; eesmine, esi-; eelmine; esimene'
udmurdi aź 'esiosa; koht'
komi voʒ́ 'esikülg'
Võib olla germaani laen, ← alggermaani *anþja-, mille vasted on vanaislandi enni 'otsmik', vanarootsi ænne 'otsmik', vanaülemsaksa endi 'otsmik'. Germaani laenudel ei ole enamasti vasteid permi keeltes. On arvatud, et laenata on võidud juba varasest alggermaanist. otse on nimisõna viisiütleva vorm.

ott : oti : otti 'karu'
● liivi okš 'karu'
soome rhvl ohto 'karu; suur loom v inimene'
ersa ovto 'karu'
mokša ofta 'karu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Sama tüvi on ka näiteks kohanimes Otepää.

otu : otu : otut 'tobu, tohman, ohmu'
Arvatavasti häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas totakas.

poti : poti : potit 'kaardimast' pott1

pott : poti : potti 'lameda põhjaga anum; ahjukivi; kaardimast'
◊ poti
← alamsaksa pot, put 'pott, eelkõige savipott; kahhelahju ahjupott'
Kaardimasti nimetusena on pott ja poti tüve pada3 sünonüümid, aluseks rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga pada2. Eesti keelest on laenatud vadja potti 'nõu, anum, pott'. On arvatud, et soome kagumurretes on võinud tähendust 'pada' mõjutada ka eesti keel, soome potti 'pudel; (savi)pott'; mrd 'pada'.

rott : roti : rotti 'hiirest suurem näriline (Rattus)'
← alamsaksa rotte 'rott'
Murdesõna rott 'hiir' on eestirootsi laen, ← eestirootsi rot̠ 'hiir'.

soo : soo : sood 'samblane ja turbane kidura taimekasvuga märg maa-ala'
◊ soovik
● liivi sūo 'soo, soostunud ala'
vadja soo 'soo'
soome suo 'soo'
isuri soo 'soo'
Aunuse karjala suo 'soo'
lüüdi suo 'soo'
vepsa so 'soo'
Läänemeresoome tüvi. Tüve alguskonsonant on võinud ebareeglipäraselt muutuda, sel juhul on tegemist vanema, uurali tüvega ning vasted on ka udmurdi ti̮ 'väike järv', komi ti̮ 'väike järv', lõunamansi tō 'järv', handi tuw 'väike järv', ungari tó 'järv, tiik', neenetsi to 'järv', eenetsi to 'järv', nganassaani túrku 'järv', sölkupi tō, tū 'järv', kamassi tu 'järv; jõgi' ja matori toh 'järv'. Vt ka soider, soot.

sott : soti : sotti 'arve, arvepidamine; (hrl mitm) muud kui rahalised suhted, vahekorrad; arusaamine, ülevaade, ettekujutus'
← vene sčët 'arvude lugemine; loendus; arvutus, rehkendus; arve'

too : tolle : toda (näitav asesõna, viitab kaugemal asuvale, varemalt mainitule, (ammu) möödunud ajale)
◊ teine, toona, tuna
● liivi tuodā (osastav) väljendis siedā tuodā 'seda ja teist, seda-toda', tuoi, toi 'too'
vadja too 'too'
soome tuo 'too; (kahest) teine'
isuri too 'too'
Aunuse karjala tuo, toi 'too'
lüüdi tuo- sõnas tuollai 'tollal, siis', tuonne͔ 'sinna'
vepsa to- sõnas tombe͔i 'hiljuti'
saami duot 'too'
ersa tona 'too'
mokša tona 'too'
mari tuδo 'too; tema'
udmurdi tu 'too'
komi ti̮ 'too'
handi tăm, tŏm(i) 'too (seal eemal)'
mansi tuw 'sinna', tuwl 'sealt'
idamansi ton 'too'
ungari túl 'teisel pool, taga, üle', van tova 'ära'
neenetsi takiᵊ 'too'
eenetsi tone 'seal'
nganassaani tǝndǝ 'sinna', tamni̮ 'seal'
sölkupi tō 'too'
kamassi da 'too (seal eemal)', də, tə 'see (siin)'
? matori tana 'seal'
Uurali tüvi. teine on tuletis, kus esisilbi vokaal on erandlikult muutunud (< *toinen); toona on oleva käände vorm vanas ajalises tähenduses; tuna on kas erandliku esisilbi vokaalimuutusega oleva käände vorm või tuletis vana asesõnaliitega -na (vrd nt ersa ja mokša vastetega). Vt ka ta, teistre, tollal.

tots : totsi : totsi 'tütarlaps, plika'; mrd 'väike laps'
← vene doč’ 'tütar'
On ka arvatud, et hoidjakeelne mugand saksa sõnast Tochter 'tütar' või häälikuliselt ajendatud tüvi.

totu : totu : totut 'tobu, ohmu' totakas

vot kõnek 'vaat; näe'
← vene vot 'vot'