[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit

hõbe : hõbeda : hõbedat 'valge läikiv väärismetall (Ag)'
● liivi õ’bdõ 'hõbe'
vadja õpõa 'hõbe; hõbedane'
soome hopea 'hõbe'
isuri hoppiia 'hõbe'
Aunuse karjala hobju 'hõbe; hõberaha'
lüüdi hobed 'hõbe; hõberaha'
vepsa hobed 'hõbe; pehme'
Lule saami suohpē 'pehme'
Läänemeresoome-saami tüvi.

killing : killingi : killingit 'Läänemere-äärsetes riikides 13.–17. sajandil käibel olnud hõbemünt'
← alamsaksa schillink, schildink '(teatud väärtusega) münt'

taaler : taalri : taalrit '16.–18. sajandi hõbemünt; maa hindamise ühik Liivimaal'
○ taader, ta(a)lder, taller
← alamsaksa dāler, dalder 'taaler'
← saksa Taler 'taaler'
Laenuallikas on lühend selle rahaühiku esialgsest nimetusest, vrd saksa Joachimst(h)aler: raha vermiti Joachimstali kaevanduste hõbedast. Eesti keelest võib olla laenatud liivi dōldõr 'taaler'.

veering : veeringu : veeringut 'hõbeda massiühik keskajal (1/4 marka) ja sellele vastav Vana-Liivimaa hõbemünt; väiksem rahasumma'
← alamsaksa vērink, vērdink 'veering, 1/4 marka'
Alamsaksa sõna sisaldab tüve, mis on laenatud ka sõnas veerand.