[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

helde : helde : heldet 'oma osast teistele meelsasti, ohtrasti andev, lahtise käega'; van 'lahke, sõbralik' hell

hele : heleda : heledat 'tugevat valgust kiirgav; värvuselt, toonilt valkjas; kõrge ja kõlav'
◊ helama, heli
● liivi õ’ldzi 'värvuselt, toonilt valkjas; ere, kirgas'
vadja eliä 'helisev, kõlav, kajav', elisä 'heliseda, kõliseda, kõmiseda, kajada, kumiseda'
soome heleä 'erk, ere, kirgas, hele, selge; käre, kärts; kõlav; helisev'; hely 'ehe, kulin', helistä 'heliseda; tiliseda; kõliseda'
isuri helliiä 'helisev, kõlav; värvuselt, toonilt valkjas', helissä 'heliseda; kõlada, kajada'
Aunuse karjala heľei 'helisev, kõlav; hell, õrn'; heľü 'kõla, helin', helištä 'kiliseda, kõliseda'
lüüdi heleäd (mitm) 'helisevad, kõlavad', helä͔itä 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
vepsa heled 'helisev, kõlav; tundlik, hell'; helü 'kelluke, kuljus', heläita 'heliseda, tiliseda; kõliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnades helge ja helkima. Lähedane tüvi on nt sõnas hillerdama. Vt ka eliting.

helge : helge : helget '(rõõmsalt) hele ja selge; õnnelik, rõõmus'
Võib olla sama tüvi mis sõnades helkima ja/või hele.

helves : helbe : helvest 'väike, kerge ja õhuke osa millestki, kübe; (toidu)ainest pressitud õhuke libleke'
← alggermaani *χelwō(n), *χelma-z
saksa mrd Helme, Helwe, Helbe 'sõklad, aganad'
rootsi mrd hjälm 'kaera sõkal'
● soome helve 'sõkal, kesi; helves'
isuri helve 'kaera sõkal, lible; okas'
Aunuse karjala helveh 'helves; sõkal'
lüüdi helbe(h) 'kaera sõkal'
vepsa heľbe 'seemnekest, sõkal; (mitm) aganad'

selve : selve : selvet 'iseteenindus'
Tehistüvi 1970. aastatest. Impulss-sõna on olnud inglise self, selves 'ise'.