[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

piin : piina : piina 'füüsiline v hingeline valu v vaev'
← vanarootsi pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad'
On ka arvatud, et võib olla laenatud alamsaksa keelest, ← alamsaksa pīn(e) 'piin, valu, vaev; karistus'. Eesti keelest on laenatud vadja piina 'piin'.

rõõm : rõõmu : rõõmu 'heaolu-, rahuldus-, lõbutundega seotud hingeline seisund'; mrd 'hääl'
○ kirderanniku riem, ruem
● liivi rȭm 'rõõm'
soome riemu 'rõõm; lõbu'; mrd 'usuline ekstaas; kisa, lärm; tuisuilm; suur leek, lõõm'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

sisemine : sisemise : sisemist 'sees, seespool olev, asetsev, toimuv; inimese sisemaailmaga seotud, selles avalduv v sellest johtuv, hingeline; olemuslikult omane, olemusse kuuluv, sellega seotud v sellest lähtuv'
◊ sees1,sisse
● liivi sizāl 'sees'
vadja sisi, sisä 'sisemine, sise-, sees-', sizus '(pehme) sisu (leival); täidis; (mitm) sisikond'
soome sisällä 'sees'
isuri sises 'sees'
karjala sisässä 'sees'
vepsa ši͔žaľ 'põu'
? mokša śezǝm 'südamik, tuum, süda'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tüvi ei ole läänemeresoome keeltes enamasti iseseisva käändsõnana säilinud, esineb ainult tuletistes ja kaassõnades. sisse on vana käändsõna sisseütleva vorm, sees on seesütleva vorm, tõenäoliselt *sisessä > sihes(sä) > sehes > sees. Vt ka sisalduma.

äng : ängi : ängi 'hingeline ahistus' ängama