[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

sula : sula : sula 'külmunud olekust pehmeks ja vesiseks muutunud; vedelas olekus; talvine ilmastikunähtus, mille puhul temperatuur on 0° v üle selle; selge, puhas'
● liivi sulā 'sula, külmumata; pehme'
vadja sula 'sula, sulanud; pehme, soe, õrn; lahvandus'
soome sula '(kinni) külmumata, sula; vedel; selge, puhas'
isuri sula 'sula'
Aunuse karjala sula 'sula, sulanud; soe; pehme'
lüüdi sula 'sula; armas'
vepsa sula 'sula; armas'
ersa sola 'sula'
mokša sola 'sula'
mari šulaš 'sulama, sulatama'
udmurdi si̮lmi̮ni̮ 'katki keetma; sulama'
komi si̮l 'sula'
handi lăl 'pehme teraga', lăl- 'sulama'
mansi tol- 'sulama'
ungari olvad 'sulama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka sulane, sulnis.

viker-1 liitsõnas vikerkaar 'spektrivärvustes kaarekujuline ilmastikunähtus'
Tõenäoliselt kujunenud sõnade vikat ja pikker ( pikk) rahvaetümoloogilisel segunemisel. Algselt oli ilmselt *vikatkaar vikerkaare ja vikati sarnase kuju põhjal. Sellele võimalusele osutavad vanema murdekeele variandid vika-, vikar-, vikaskaar ja vikati murdevariant vikerlane.