[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

imb : imme : imbe rhvl 'neiu, neitsi'
● soome impi 'neiu, neitsi'
Aunuse karjala rhvl impi 'neiu, neitsi'
Läänemeresoome tüvi. Lõunaeesti rahvalauludes säilinud sõna on ilukirjanduses kasutusse võetud keeleuuenduse ajal.

ime : ime : imet 'üleloomulik, mõistusega seletamatu v väga üllatav, kummaline nähtus'
● liivi i’m 'ime'
vadja ime 'ime'
soome ihme 'ime; imelik, iseäralik'
isuri ihme 'ime'
Aunuse karjala imehüt 'kurb'
karjala imeh 'ime; naeratus, naer; kurb'
lüüdi imehtuda 'rõõmustada'
saami amas 'imelik, kummaline, võõras'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et (eel)balti laen, ← *ǵn̥-m-, mille vasted on läti zīme 'märk; tunnus' ja leedu žymė 'märk; tunnus; jälg'. Vt ka inimene.

kimp : kimbu : kimpu 'kokku seotud väiksem hulk ühetaolisi esemeid; komps, pamp; väike koorem'; mrd 'kamp, salk, parv; kimbatus'
○ kirderanniku kimpu
◊ kimbutama
● liivi kimp 'kimbatus, ebameeldivus; kimp, punt'
soome kimppu 'kimp, punt'; mrd '(vilja)vihk'
isuri kimppu 'kimp, punt; (mitm) sääremarjad'
Aunuse karjala kimpu 'kaklus, möll, riid; pidu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kimp, kimmp 'kimp, punt; küür, kühm', kimmp 'täbar olukord, hädaoht' ja osaliselt võib-olla läti mrd ķimpa 'äpardus, ebaõnn; kamakas; heinakoorem; vitsakimp'. Vt ka kimps.

timp : timbu : timpu 'teatud neljakandiline saiake'
← baltisaksa Timpf liitsõnas Timpfweck(en) 'nelja tipuga saiake'
← alamsaksa timpe 'ots, tipp, nurk, sopp (riideesemel, leival)', timpendreier '(naljatlevalt) pagar'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi timp 'nelja tipuga saiake'.