[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aine : aine : ainet 'see, millest koosneb füüsiline keha; mateeria vorm, mida iseloomustab stabiilsus ja seisumassi olemasolu; objekt, allikas, lähtematerjal'
← soome aine 'aine; materjal'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on germaani laen, ← alggermaani *afnija-, *aƀnija-, vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime' ja rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Selle germaani tüve skandinaavia vaste võib olla sõna eine laenuallikas.

eine : eine : einet '(kerge) söögikord; söök'
● soome eine 'hommikusöök; eine, söök'
isuri eine 'hommikusöök; eine, söök'
Aunuse karjala eineh 'toit, toiduained'
Võib olla skandinaavia laen, ← algskandinaavia *afnija, mille vasted on vanaislandi efni 'aine, materjal; põhjus; võime', vanarootsi æmne 'aine, materjal; põhjus; võime', rootsi ämne 'aine; materjal; teema'. Vt ka aine.

ibe : ibe : ibet 'mulla mineraalsed pisiosakesed'; mrd 'ebe, kübe; lible'
● soome hiven 'raas, kübe; veidi, pisut'
On arvatud, et sama tüvi mis sõnas juus. Peamiselt läänemurdes tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses oskussõnana.

ige : igeme : iget 'hambakaela kattev limaskest'
● liivi i’gmõd (mitm) 'igemed'
vadja itšee 'ige; (mitm) lõpused'
soome ien 'ige'
isuri ien 'ige'
Aunuse karjala igen 'ige'
lüüdi igeń 'ige'
vepsa igin 'ige'
? udmurdi an 'lõug', piń an 'ige'
? komi an sõnaühendis piń an 'ige'
ungari íny 'ige; suulagi; maitse'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on läänemeresoome tüve peetud indoeuroopa laenuks tüvest, mille vaste on nt vanaülemsaksa giumo 'ige'.

ihne : ihne : ihnet 'ülemäära kokkuhoidlik'
← balti *šīkšn-
leedu šikšna 'ihne, kitsi inimene'
läti sīksnis 'jändrik puu'
● soome van srmt ihnus 'ihne'
On arvatud, et soome vaste on laenatud eesti keelest.

ike : ikke : iket 'härgadele etterakendamisel juttade abil pähe seotav veopuu'
● liivi i’gž 'ike'
soome ies 'ike'
On arvatud, et varane slaavi laen, ← algslaavi *jĭgo- 'ike'.

ime : ime : imet 'üleloomulik, mõistusega seletamatu v väga üllatav, kummaline nähtus'
● liivi i’m 'ime'
vadja ime 'ime'
soome ihme 'ime; imelik, iseäralik'
isuri ihme 'ime'
Aunuse karjala imehüt 'kurb'
karjala imeh 'ime; naeratus, naer; kurb'
lüüdi imehtuda 'rõõmustada'
saami amas 'imelik, kummaline, võõras'
Läänemeresoome-saami tüvi. On ka arvatud, et (eel)balti laen, ← *ǵn̥-m-, mille vasted on läti zīme 'märk; tunnus' ja leedu žymė 'märk; tunnus; jälg'. Vt ka inimene.

ind1 : inna : inda 'emaslooma sugukihu'
← alggermaani *inþōn
vanarootsi inna 'sooritus, saavutus'
● liivi īnd(a) 'ind; jõud, energia; õelus, tigedus'
soome into 'ind; vaimustus; andumus'
Aunuse karjala into 'värv, välimus; elujõud, tervis; austus'
Vt ka ind2.

ind2 : innu : indu 'tegutsemisiha; õhin'
← soome into 'ind; vaimustus'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tüve ind1 vaste.

ise : enese ~ enda : ennast ~ end (rõhutab, tõstab esile (vahel juurdemõeldava) põhisõnaga väljendatut) 'just see'; (määrsõnana) 'ilma abita, omal jõul'; (käändumatu omadussõnana) 'erinev, teistsugune'
◊ isik
● liivi ī’ž 'ise'
vadja ize 'ise'
soome itse 'ise'
isuri itse 'ise'
Aunuse karjala iče 'ise; inimene'
lüüdi iťš́e 'ise; inimene'
saami (j)ieš 'ise'
ersa eś 'oma; ise'
mokša eś 'oma; ise'
mari š- sõnas ške 'ise'
udmurdi ač́- 'ise'
komi ać- 'ise'
lõunahandi is 'hingevari'
mansi is 'inimese vari'
? ungari mrd iz, isz 'igemehaigus; vähk'
Soome-ugri tüvi. Eesti keeles on asesõna vormistik segunenud enese tüvega. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka jukagiiri eiďi 'hea vaim'. Vt ka eisik.

pine : pine : pinet mrd 'peenike nöör v kitsas õhuke kiud, mis hoiab koos kaht osa'
Võib olla sama tüvi mis sõnas pinge. Vt ka pinev.

tine : tineda : tinedat 'ähmane, tuhm(hall); peenelt ja nõrgalt kõlav'
Tõenäoliselt tuletis tinisema tüvest. Mõjutada on võinud tina1.

vine : vine : vinet 'õhuke poolläbipaistev kiht; hämu; vina; vaevumärgatav tuul' vina1