[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hapu : hapu : haput 'maitselt jõhvikatele, sidrunitele, äädikale vms iseloomulik'
● liivi appõn 'hapu'
vadja apoo 'hapu; hapendatud'
soome hapan 'hapu; hapnenud; happeline'
isuri haban 'hapu; hapnenud'
Aunuse karjala hapannuh 'mäda'; hapata 'mädaneda, kõduneda; hapuks minna'
lüüdi hapata 'mädaneda; hapneda; halvaks minna'
vepsa hapata 'mädaneda; hapneda'
ersa čapamo 'hapusus; hapu'
mokša šapama 'hapu; kibe, mõru'
mari šopo 'hapu'
? handi šŭw 'juuretis'
? mansi sāwi- 'hapuks minema'
? ungari savanyú 'hapu'
Läänemeresoome-volga või soome-ugri tüvi.

maare2 : maarde : maaret 'naha pealispinna iseloomulik muster'
Tehistüvi 1930. aastatest.

oma : oma : oma 'väga tuttav, millegi poolest lähedane; iseloomulik, kohane; isiklik, kellelegi kuuluv'
◊ omistama
● liivi u’m 'oma'
vadja õma 'oma'
soome oma 'oma'
isuri oma 'oma'
Aunuse karjala oma 'oma, isiklik; tuttav; sugulane'
lüüdi oma 'oma; sugulane'
vepsa omaluińe 'karjamaa'
saami oapmi 'oma; oma asi; (mitm) kari'
? udmurdi umoj 'hea, sobilik, õige; hästi, meeldivalt, parajalt'
? komi em 'on olemas'
Võib olla vana tuletis tüvest, mis on ka sõnas olema, -ma on vana käändsõnaliide. Saami vaste võib olla soome keelest laenatud. Vt ka ometi.

porss : porsa : porssa 'madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica)'; mrd 'sookail (Ledum palustre)'
○ pors, ports
← eestirootsi pors 'sookail; porss'
← baltisaksa Pors, Porst, Porsch 'sookail'
← alamsaksa pors 'porss'
Häälikuliselt sobib sõna laenuallikaks nii rootsi kui ka saksa keel. Murretes on sõna levinud eeskätt Lääne-Eestis, selline levik on iseloomulik eestirootsi laenudele. Porsa kasutus õlle tegemisel humalate asemel, ravimtaimena ja kahjurite peletamisel viitab pigem rootsi talupoegadelt saadud teadmistele ja mitte saksa vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste toodud kultuurile.

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
○ lõunaeesti tuka 'peeru ots'
● liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.